Mikkeli muuseum

16/10/2026

𝐍𝐞𝐥𝐣𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐥, 𝟐𝟐. 𝐨𝐤𝐭𝐨𝐨𝐛𝐫𝐢𝐥 toimub näitusetuur ja töötuba Mikkeli muuseumi näitusel „Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“ koos 𝐤𝐞𝐫𝐚𝐚𝐦𝐢𝐤 𝐊𝐮̈𝐥𝐥𝐢 𝐊𝐨̃𝐢𝐯𝐮𝐠𝐚. Tuuril saab tutvuda näitusega keraamiku pilgu läbi, tõmmates paralleele ajaloo ja tänapäeva vahel. Tuurile järgneb dekoratiivse plaadi maalimise töötuba. Ootame kõiki huvilisi osalema!

🎟 Pileti hind 22 eurot. Eelmüük Fientas, sündmuse päeval saab vabade kohtade olemasolul osta muuseumi kassas.
🔗 Uuri lähemalt: Näitusetuur ja töötuba näitusel „Delfti sinine“ koos Külli Kõivuga

Foto autor: Juta Kübarsepp

13/10/2026

Võta aega kunsti jaoks! Homme, kolmapäeval kell 18.00 kutsume aeglase vaatamise sessioonile!

Aeglane vaatamine (slow looking) on teadlik praktika, mille käigus keskendutakse ühele kunstiteosele pikema aja jooksul, vältides kiirustamist ja pealiskaudset tähelepanu. See lihtne, kuid tõhus lähenemine aitab aeglustada mõttevoogu, vähendada stressi ja luua ruumi sisemiseks tasakaaluks. On leitud, et aeglane vaatamine soodustab lõõgastumist, parandab meeleolu ja tugevdab kohalolutunnet. Programmi viib läbi haridustöö kuraator Jelena Tšekulajeva.

13/10/2026

𝐉𝐚̈𝐫𝐠𝐦𝐢𝐬𝐞𝐥 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐥, 𝟐𝟏. 𝐨𝐤𝐭𝐨𝐨𝐛𝐫𝐢𝐥 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟏𝟖.𝟎𝟎 𝐨𝐨𝐭𝐚𝐦𝐞 𝐤𝐨̃𝐢𝐤𝐢 𝐤𝐞𝐫𝐚𝐚𝐦𝐢𝐤 𝐈𝐧𝐠𝐫𝐢𝐝 𝐀𝐥𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐥𝐨𝐞𝐧𝐠𝐮𝐥𝐞!

Delfti sinine on saanud mõjutusi erinevatest kultuuridest ja samal ajal ise mõjutanud teiste maade keraamikatraditsiooni. Loeng annab keraamiku pilgu läbi ülevaate glasuurisisese maalitehnika ajaloost ja selle elujõulisusest tänapäeval. Loengu käigus uuritakse materjalinäidete abil, kuidas sünnib sinivalge maal ning kuidas „lugeda“ valmisesemelt selle valmistamise protsessi.

👤 Ingrid Allik (1958) on keraamik ja alates 1987. aastast Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna õppejõud. Ta on omandanud magistrikraadi keraamika erialal Eesti Kunstiakadeemias 2004. aastal. Allik on osalenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel ning pälvinud mitmeid preemiaid. Tema teoseid leiab nii muuseumidest kui ka erakogudest.

🎟 Osalemine muuseumipiletiga.
🔗 Uuri lähemalt: Keraamik Ingrid Alliku loeng „Delfti sinine. Mõju ja mõjutusi“

Fotode autor: Stanislav Stepaško

07/10/2026

Näituse „Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“ kuraator Heikki Pauts tutvustas Klassikaraadio saates „Kunstiministeerium“ Delfti keraamika põnevat maailma. Lisaks tunnistas ta saatejuht Aleksander Metsamärdile, et tema huvi Delfti keraamika vastu sai alguse paljuski just tänu selle naljakusele.

Kõik näitusel esitletavad teosed pärinevad Heikki Pautsi ainulaadsest, suure pühendumuse ja asjatundlikkusega loodud erakogust.

Kuula „Kunstiministeeriumi“ intervjuud ja tule näitusele!

„Delfti sinine“ on näitus, mis räägib kuulsast Delfti keraamikast, millest kujunes 17.–18. sajandil eriline kunstinähtus mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Kõik teosed pärinevad Eestis ainulaadsest, suure pühendumuse ja asjatundlikkusega loodud erakogust, mille omanik on elukut...

06/10/2026

Aitäh, Henna, näituse külastamise ja soovitamise eest!

Delfti sinise näitus on veel avatud Mikkeli muuseumis kuni 22. novembrini.

05/10/2026

This Wednesday, 7 October at 18.00, we invite you to join us for a guided tour of the exhibition „𝐃𝐞𝐥𝐟𝐭 𝐁𝐥𝐮𝐞: 𝐂𝐞𝐫𝐚𝐦𝐢𝐜 𝐓𝐫𝐞𝐚𝐬𝐮𝐫𝐞𝐬 𝐟𝐫𝐨𝐦 𝐚 𝐏𝐫𝐢𝐯𝐚𝐭𝐞 𝐂𝐨𝐥𝐥𝐞𝐜𝐭𝐢𝐨𝐧“. How did Delftware come to be? Why was it popular then, and why does it remain so popular today? How was it made? Do we know any Delftware painters by name? Join the tour to find the answers!

The tour will be held in English.

🎟 Participation with a museum ticket.

Photos by: Stanislav Stepaško

26/09/2026

Suur tänu Jaan Mettikule põneva loengu eest taimede rännakutest. Saime teada, kuidas taimed levitavad oma seemneid looduslikult, kuid keskendusime peamiselt inimese poolt levitatud taimedest - vaarao Hatšepsuti korraldatud ekspeditsiooni viirukipuude toomisest Egiptusesse kuni roomlaste levitatud kapsa, kurgi ja naadi, siiditeed mööda ja hiljem mereteid pidi kohvi, ananassi, virsikute, tulpide ja pajude muude taimede Euroopasse toomiseni.

21/09/2026

𝐉𝐚𝐚𝐧 𝐌𝐞𝐭𝐭𝐢𝐤𝐮 𝐥𝐨𝐞𝐧𝐠 „𝐓𝐚𝐢𝐦𝐞𝐝𝐞 𝐫𝐚̈𝐧𝐧𝐚𝐤𝐮𝐝“

🌱 Suure rõõmuga teatame, et Tallinna Botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja 𝐉𝐚𝐚𝐧 𝐌𝐞𝐭𝐭𝐢𝐤 tuleb juba teiskordselt rääkima taimede põnevatest ja käänulistest rännakutest! Ootame kõiki kuulama!

Delfti keraamikal on kujutatud hulganisti lille- ja taimemotiive, mis pakuvad palju silmailu, kuid ei pruugi lähemal vaatlusel meenutada ühtegi looduses kasvavat taime. Samamoodi nagu rändasid idast läände mustrid ja motiivid, jõudsid Euroopasse ka kõiksugu põnevad taimed, mis algselt siin aladel ei levinud.

🍶 Delfti keraamika on inspireeritud Hiina portselanist ning algul üritasid Delfti keraamikamaalijad hoolikalt kopeerida laiemale tarbijaskonnale kättesaamatu peene Hiina portselani dekoori. Üsna pea aga hakkasid nad taimi kujutama sellistena, nagu nad arvasid, et need võiksid kaugel ja eksootilisel maal välja näha. Nii tekkisid tugevalt stiliseeritud taimemotiivid, mida me tänapäeval nimetame chinoiserie dekooriks.

Kohtume loengul!

📆 26. september kell 15.00
🎟 Osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.
🔗 Uuri lähemalt: Botaanik Jaan Mettiku loeng "Taimede rännakud"

Foto autor: Annika Lepp

17/09/2026

🔎 Mitmete Delftis toodetud esemete tagaküljel paljastuvad huvitavad sümbolid ja kujutised. Mis need on?

🍶 Ligi 250 aasta jooksul tegustes Delftis 34 keraamikavabrikut, neist vähemalt 27 samaaegselt. Tol ajal ei olnud aga autoriõigused veel välja kujunenud ning populaarsemate toodete kopeerimist tuli sageli ette. Seetõttu hakkasid vabrikuomanikud käsitöölistel paluma teoseid n-ö signeerida. ✒️ Selline signeering võis olla näiteks töökoja märk või vabrikuomaniku initsiaalid, mis eseme tagaküljele maaliti. Lisaks sellele võis vabrikuomaniku initsiaalide alt vabrikandina edasi tegutseda ka vabrikuomaniku lesk.

1764. aastal nõudis Delfti Püha Luuka gild, mis ühendas kõikvõimalikke maalimisega tegelevaid käsitöölisi, et ettevõtted kannaksid oma toodetel kasutatava(d) märgi(d) nn Märgiraamatusse. 📖 See raamat on tänini säilinud ning mänginud suurt rolli Delfti keraamika dateerimises! Sellegipoolest tuleb eksperditel Delfti keraamika dateerimisel arvesse võtta ka teisi tegureid, nagu näiteks eseme dekoori ja üleüldist kvaliteeti.

Tähelepanelik silm võib ka näitusel neid märke näha! 👀

Fotodel: 1. Ary de Milde või tema tütar Elisabeth Milde, De Gecroonde Theepot (Kroonitud Teekann)
2. Vabrikumärk, De Klaauw (Küünis)
3. Samuel van Eenhoorn, De Grieksche A (Kreeka A)
4. Jacobus de Caluwe
5. Jacob Wemmersz. Hoppesteijn või tema lesk Jannetje van Straten, Het Moriaanshooft (Mauri pea)
6. Vabrikumärk, De Drie Klokken (Kolm Kella)
7. Pieter Adriaansz Kocx või tema lesk Johanna van der Heul, De Grieksche A
8. Adriaen Kocx, De Grieksche A
9. Vabrikumärk, De Porceleyne Bijl (Portselankirves)

14/09/2026

𝐒𝐞𝐥 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐚𝐩𝐚̈𝐞𝐯𝐚𝐥 𝐭𝐨𝐢𝐦𝐮𝐛 𝐌𝐢𝐤𝐤𝐞𝐥𝐢 𝐦𝐮𝐮𝐬𝐞𝐮𝐦𝐢𝐬 𝐧𝐚̈𝐢𝐭𝐮𝐬𝐞𝐥 „𝐃𝐞𝐥𝐟𝐭𝐢 𝐬𝐢𝐧𝐢𝐧𝐞. 𝐊𝐞𝐫𝐚𝐚𝐦𝐢𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐚𝐚𝐫𝐝𝐞𝐝 𝐞𝐫𝐚𝐤𝐨𝐠𝐮𝐬𝐭“ 𝐯𝐢𝐢𝐦𝐚𝐧𝐞 𝐇𝐞𝐢𝐤𝐤𝐢 𝐏𝐚𝐮𝐭𝐬𝐢 𝐤𝐮𝐫𝐚𝐚𝐭𝐨𝐫𝐢𝐭𝐮𝐮𝐫.

👤 Heikki Pautsi kogu on Eestis ainulaadne oma suuruse ja mitmekesisuse poolest. Hoolikalt kogutud ning esmakordselt eksponeeritud esemed anavad suurepärase ülevaate Delfti keraamika kuldajast.
🖼 Näitus on avatud 22. novembrini.
🎟️ Osalemine muuseumipiletiga.

Kohtume kolmapäeval Mikkelis!

Fotode autor: Greta Liht