EKA muuseum

EKA muuseum EKA muuseum on kunsti-, tarbekunsti-, disaini-, arhitektuuri- ja ajaloo muuseum, mille alusvaraks on sajandi vältel kogutud õpilastööd.

Poolsada kunstiteost on hajutatud püsinäitusena EKA hoones. Kord aastas toimub väljapanek EKA galeriis.

VIIMANE POSTITUSJuba enne jõulu lõpeb ootamatult EKA muuseumi 7 aasta pikkune tegevus EKA iseseisva tugiüksusena. Rektor...
16/12/2025

VIIMANE POSTITUS
Juba enne jõulu lõpeb ootamatult EKA muuseumi 7 aasta pikkune tegevus EKA iseseisva tugiüksusena. Rektor Hilkka Hiiop: „Eesti Kunstiakadeemia struktuurimuutuste käigus kaotatakse alates 1. jaanuarist 2026 muuseumi struktuuriüksus ja muuseumi juhataja ametikoht. Selle asemel luuakse uus struktuuriüksus Muuseum ja galeriid“. Loomisfaasis üksuse juhataja konkurssi veel ei ole, interregnumi ajal vastab muuseumi nimel teadusprorektor Linda Kaljundi.
EKA kultuuripärand hõlmab enam kui 100 aastat, muuseum on sündinud kunagise tudengitööde kogu - metoodilise fondi baasil. Kodulehelt muuseumi rubriigist leiab huviline muuseumi alusdokumendid: põhimääruse ja muuseumikogu korralduse -ja kogumispõhimõtted ja ka olulised sündmused. Nende 7 aasta jooksul on kõiki kunagisi ja praeguseid erialasid hõlmavat varamut (kogumaht üle 100 000!) korrastatud (19 alamkogu), loodud kohakatalooge, pakendatud, võetud arvele infosüsteemis MuIS (ligi 2000). Hoiuraamatukogu laost on remondi järgselt kujundatud sobiva inventariga fond, nagu ka endisest tuumavarjendist EKA keldris. Juurde on kogutud uusi tudengitöid pea kõigilt erialadelt. Meid on leidnud uurijad ja näituste koostajad, ka tudengid - praegugi on EKA muuseumi tööd üleval EKA ja Pallase tudengite ühisnäitusel EMTAs. Muuseumi näitusi on olnud 10. Figuurinäitusel „Riides ja alasti“ (2024), mille kataloog oli ühtlasi EKA 110 juubelitrükiseks, käis inimesi enam kui 3 korda rohkem EKA Galerii näitustest, ületades 3000 piiri!
Jään sooja südamega meenutama näituste kaaskuraatoreid ja kujundajaid, praeguseid ja endiseid kolleege osakondadest, trükiste kaasautoreid, annetajaid, tudengeid, vilistlasi. Eriline tänu koguhoidja tööd teinutele – teie panus muuseumi on kestev! Suur tänu ka teile, head EKA muuseumi virtuaalsed jälgijad, teie heasoovlikkus on aidanud oma näitusesaalita muuseumil kesta.

Reeli Kõiv,
EKA muuseumi rajaja ja juht aastatel 2019–2025

Fotod: muuseumi fondide uksed EKAs ja Hoiuraamatukogus, muuseumi trükised, rektor H. Hiiop oma kabinetmuuseumis

EKAsse saabus õnn!Eile jõudis Eesti Kunstiakadeemiasse Viive Väljaotsa diplomitöö, keraamiline pannoo Tallinna õnnepalee...
05/12/2025

EKAsse saabus õnn!
Eile jõudis Eesti Kunstiakadeemiasse Viive Väljaotsa diplomitöö, keraamiline pannoo Tallinna õnnepalee ooteruumile. Aastast 1974 pärinev teos oli „peidus“ ETDM-i kuuri all 15 aastat, EKA Tartu maantee koolihoonete lammutamisest saadik. Viive Väljaots meenutas, et oli ise korraldanud lammutamiseaegses segaduses töö viimise tarbekunstimuuseumi, kus toonane koguhoidja Airi Ligi sellele koha leidis muuseumi hoovi servas asuvas kuuris. Praegune peavarahoidja Helen Adamson teavitas äsja EKAt unustusse vajunud hoiule toodud tööst ning keraamika osakonna juhataja Kaja Altvee ning EKA muuseumi juhataja Reeli Kõiv leidsid, et värvikas ja helge teos väärib akadeemias mitte ainuüksi säilitamist, vaid ka eksponeerimist ning sellele leiti sobiv asupaik keraamika õppejõudude ruumi juures koridoris, 4. korruse D tiivas.
Kavandite järgi kolm korda pikem, lindina kulgev madalkuumuse kõrgreljeef käsitles kohta silmas pidades ainuvõimalikku teemat – õnne. Ilusad sinijuukselised neiud, ergavad lilled, ja vahused merelained – realistlik inimesekujutus on siin ühendatud dekoratiivse loodusest inspireeritud fooniga.
Pulmamaja projekteerimist Pärnu maanteele endisesse Lutheri villasse alustati Kommunaalprojektis juba 1970. aastatel. Tallinna perekonnaseisuameti sisekujundus sündis koostöös kunstikombinaadiga Ars, suurema osa majast kujundas Sirje Uusbek. Keraamika diplomandi kavand käiku ei läinud ning 1982. aastal avatud hoone fuajeed kaunistavad kuni tänaseni Eva Jänese freskod.

Kui teos lähipäevil seina saab ja mahapudenenud sõrmed autori juhendamisel taas käega liidetud, tasub tulla EKAsse, sõita liftiga 4. korrusele, pöörata vasakule ja särav ja rõõmus teos on otse teie ees!

Fotod: Reeli Kõiv

Tänavukevadisel TASE näitusel jäi silma – nii õppejõududele kui ka muuseumile – Kassandra Lauri tekstiili eriala bakalau...
20/11/2025

Tänavukevadisel TASE näitusel jäi silma – nii õppejõududele kui ka muuseumile – Kassandra Lauri tekstiili eriala bakalaureusetöö „Looritatus“. Praeguseks muuseumikogusse jõudnud kaasaegne ruumiinstallatsioon ühendab tekstiili eriala ajaloolised tehnoloogilised võtted nagu silmuskudumine, võrgu punumine ja gobelään leidobjektidega Pelgurannast. Mõnest betoonitükist, millele installatsiooni osad toetuvad, turritab välja raudbetooni vardaid, teisi oksalaadseid rauast pulki on Kassandra kasutanud kudumisvarraste või -raamidena. Õilsatest materjalidest – vill, siid, linane – ämbliku kombel kangakatkeid meisterdades mõtiskles autor enda sõnutsi looritatuse erinevate tähendusväljade ja käeliste oskuste hääbumise üle. Kassandra kootud tekstiilikatked mõjuvad otsekui arheoloogilised leiud aegade hämarusest, viies mõtted tekstiilide leiutamisele ürgajal.

Kui Kassandra Lauri teos on praeguseks asetatud pakituna autori poolt omakäeliselt EKA muuseumi riiulile, siis hetkel on hea võimalus kutsuda vaatama kunstniku järgmist teost, mis samuti hõlmab ruumi, sedapuhku EKA Galeriis. Samuti ajalikkuse-kaduvuse teemasid vaagival grupinäitusel „loomine◠lagundamine“ esineb Kassandra Laur Freyja Trallaga ühiselt loodud installatsiooniga.

„Taaskasutasime linaseid lõngasid, mis olid jäägid teatriprojektist, ning värsket heina, et luua õrn maailm, mis võib aja jooksul laguneda. Ettevalmistusena heegeldas Freyja võrgud ning mina kudusin põimtehnikas suuremad heinast pinnad, millega ehitasime kohapeal ühtse installatsiooni. Et sulatada need erinevad pinnad omavahel kokku, kudusime kohapeal värske heinaga, mis näituse jooksul kuivab ning muutub aina õrnemaks /.../ See installatsioon pole mitte monument jäävusele, vaid elav aeglaste üleminekute ruum, milles loodus saab loomulikul teel lahti rulluda – austusega elu ja surma tsüklite vastu. Lagunemine ei ole lõpp, vaid rada uuenemise ja kooseksisteerimiseni.“

Kõnealune näitus EKA Galeriis on avatud järgmise nädala lõpuni. Tulge uudistama!

Fotod oma lõputööst Kassandra Laur; portree Reeli Kõiv ning näituse avamisest Odie Lap Chun Chow

MuIS: https://www.muis.ee/museaalview/4821147

EKA muuseum Bologna Kaunite Kunstide Akadeemias - ABABOsTeiste maade ülikoolide muuseumitega tutvumine on võimaldanud võ...
30/10/2025

EKA muuseum Bologna Kaunite Kunstide Akadeemias - ABABOs
Teiste maade ülikoolide muuseumitega tutvumine on võimaldanud võrrelda kollektsioonide kujunemise, eksponeerimise, uurimise ja populariseerimise põhimõtteid meil ja mujal. Rikastav kogemus tuli ka sootuks erineva kultuuritaustaga Itaaliast.
Sammaskäikude linn Bologna on tuntud eelkõige selle poolest, et seal asub Euroopa vanim pidevalt tegutsev ülikool (11.s). Palju ei jää maha ka Carraccide loodud kunstiakadeemia, Accademia di Belle Arti di Bologna (1582). Akadeemia järgmine ajastu 18. sajandil, paavsti järgi nime saanud Accademia Clementina nime all möödus praeguses Palazzo Poggis, kus tänasel päeval paiknevad Bologna ülikooli näitusepinnad. 19. sajandi alguses asutas linna vallutanud Napoleon uue akadeemia endise jesuiitide kiriku ja Sant'Ignazio kloostri hoonetesse, samasse, kus akadeemia praegugi paikneb. 1882. aastal eraldati akadeemia rikkalik kunstikogu, 13.-18. saj kunsti eksponeeriv Pinacoteca koolist, praegu kuulub see kultuuriministeeriumi alla. Vahepeal katkenud koostöö sama hoonet jagavate akadeemia ja pinakoteegi vahel on tänasel päeval tihenemas.
Akadeemia omandusse on jäänud 3 kollektsiooni: skulptuur, maal ja arhiiv, viimati on lisandunud kaasaegse joonistuse kogu. Kui skulptuurikogu sisaldab enamjaolt antiigi klassika kipskoopiaid (võrreldav meie Tartu Ülikooli kunstimuuseumiga), siis ajalooline maalikogu on eksponeeritud avalikus ruumis ja kabinettides nagu osa EKA kunstikogustki. Üldmulje on klassikaline: modellide järgi loodud figuurimaalid ja portreed, maastikud ja linnavaated, usuteemalised ja mütoloogiaainelised pildid. Bologna kunstiakadeemia pärandit saab avastada ka mitmete veebinäituste vahendusel: https://artsandculture.google.com/partner/accademia-di-belle-arti-di-bologna

Fotodel:
ABABO logo Fama – kuulsuse allegooria; kunstihariduse osakonna vilistlane Alice Mazzei Aula Magnas (endises kirikus) ekspositsioone tutvustamas; interjööri vaade; pärandi kollektsioone haldav prof Maria Battistini; Alice Mazzei ja Maria Battistini Sala Curlandeses; Pinakoteegi sissepääs; tänavakunsti Bologna ülikoolilinnakust.

Fotod R. Kõiv

03/10/2025

Eerik Haameri nimeline kunstiauhind on 2017. aastal Kuressaare linna poolt asutatud auhind, mille eesmärk on tunnustada silmapaistvaid saavutusi kunsti valdkonnas ja jäädvustada kunstnik Eerik Haameri mälestust.

Sammassaal EKA galeriisJuba nädala jagu on galeriis avatud hämmastavat ruumielamust pakkuv sisukas näitus - „30×30“, mis...
04/09/2025

Sammassaal EKA galeriis

Juba nädala jagu on galeriis avatud hämmastavat ruumielamust pakkuv sisukas näitus - „30×30“, mis tähistab arhitektuuriteaduskonna 75. juubelit. Antiikse templi ruumikogemust loovatele sammastele on laotatud üle 700 ühes mõõdus – 30x30 – paberilehe, mis näitavad 1. kursuse tudengite graafilisi töid ühe aine raames läbi viie aastakümne. Liigendus teemade ja ülesannete kaupa peegeldab õppes säilinut ja muutunut.
„Paber, pliiats, rapidograaf.
Plaan, lõige perspektiiv.
Aga ka puu, mets, templid.
Tihedused ja hõredused.“
Kuraatorite ja näituse kujundajate Madli Kaljuste ja Paco Ulmani seinateksti rõhutatud osa kõlab otsekui luule.

Galerii 2. korrusel on sisse seatud klassiruum. Oodata on haridusprogramme.

Lõviosa ekspositsioonist kuulub nüüdse EKA muuseumi kogusse.

Näitust saab kogeda 21. septembrini.



Fotod: Odie Lap Chun Chow

Kabinetmuuseum EKA rektori kabinetisRektor Hilkka Hiiop armastab kunsti enda ümber, iseäranis sellist kunsti, mis on tul...
28/05/2025

Kabinetmuuseum EKA rektori kabinetis

Rektor Hilkka Hiiop armastab kunsti enda ümber, iseäranis sellist kunsti, mis on tulvil tähendusi Eesti Kunstiakadeemia kontekstis ja ka isiklikus plaanis. Kohe ametisse asudes hakkas ta EKA muuseumi aktiivsel kaasabil looma kõnekat ruumi rektori kabinetis. Ideeks oli maast-laeni ekspositsioon EKAst võrsunud nimekate kunstnike-õppejõudude loomingust, mis jutustaks EKA lugu, sekka ka silmapaistvaid praeguste tudengite töid.

Kes on need õnnelikud väljavalitud? Ekspositsiooni vanimad tööd on EKA muuseumi kogust – Ülo Soosteri ja Enn Põldroosi diplomitööd, äratuntava käekirjaga õpiaegsed maalid Uno Roosvaltilt ja Heldur Viireselt. Põldroosi portree kunstiteadlasest Leo Soonpääst näitusesaalis on kõrvuti Sirja-Liisa Eelma tumeda minimalistliku maaliga, mis vaatavad tõtt vastasseinas Kaido Ole, Kristi Kongi, Mart Vainre, Eve Kase jt teostega, mis on sündinud juba pärast akadeemia lõpetamist. Viimaste kõrval sai teisigi autoreid ekstra juurde kogutud, deposiitide kõrval on muuseumi värsked ostud, näiteks Leonhard Lapini „Autoportree Veenusena“ (Lapini auhinna visuaalne eeskuju), mis pikutab kabineti ukse kõrval, sohva selle vastas on aga Urmas Lüüsi näituselt. Alice Kase pisikesed figuurimaalid on pillutatud laiali eri seintele - traditsiooni eirav riputus on rektori loodud, tekkivad seosed põnevad. Siinse lühitutvustuse eesmärk pole kõiki kaasatud autoreid üles lugeda, pealegi ei ole ekspositsioon veel 100 % valmis ja ilmsesti on sellel ka omadus ajas muutuda ja täieneda. Lahke rektori uksed on vabal hetkel uudistajatele valla, läbi klaasi saab alati piiluda ja kavas on ka ekstra kabinetmuuseumi tuurid.

Muuseum rõõmustab, et EKA hoones mitmeid aastaid eksponeeritud enam kui poolsada muuseumi tööd saavad kontsentreeritud täienduse rektori kabinetis. Muuseumi soov olla nähtav ka suurte muuseuminäituste vahepeal on eriti oluline seni, kuni muuseumil oma püsinäituse pinda veel ei ole. EKA rektori värske kabinetmuuseum on tuumakas samm sellel teel.



Fotod: Reeli Kõiv

Vanim kunst EKA muuseumisVõiks arvata, et muuseumikogu vanimad teosed on pärit kooli algusajast, Riigi Kunsttööstuskooli...
28/03/2025

Vanim kunst EKA muuseumis

Võiks arvata, et muuseumikogu vanimad teosed on pärit kooli algusajast, Riigi Kunsttööstuskooli perioodist – aga ei – vanim kunst on pärit kiviajast! Tegemist ei ole siiski originaalidega, vaid Karjala kaljujooniste kontaktkoopiatega 1980. aastatest. Teatavasti korraldas õppejõud Kaljo Põllu EKA tudengitega alates 1970. aastate lõpust paarkümmend uurimisreisi soome-ugri hõimurahvaste juurde, kus veel elava etnograafilise ainese uurimise kõrval kopeeriti nooremast kiviajast pärinevaid Karjala kaljujooniseid. Horisontaalse kalju pinnale raiutud kujutisi: vibukütte, laevu, suusa- ning jäljeradasid, müütilisi linde jm – kopeeriti grafiidiga hõõrudes otse kalju pinnalt, saades sel moel süvareljeefis petroglüüfide negatiivkujutised.
Põllu innustas innustas tudengeid ekspeditsioonidel saadud mõtteid ja inspiratsiooni kasutama kunstiloomingus, ammutades kogetust palju ka ise.

Veel sel aastal on avanemas võimalus nende koopiate ehedust ka näitusesaalis kogeda, kuid ärgem rutakem sündmustest ette!

Fotodel Valge mere Uus-Zalavruga kaljujooniste IV pannoo koopia, 1984. Kopeerinud Annika Künnap ja Iti Norralt (mõlemad tekstiili II kursus), Tüüne-Kristin Vaikla (Kokla) disaini II kursus, Inga Tammik

Fotod kontaktkoopiatest: Madis Kurss
Foto samast kaljust kohapeal: Pavel Kuzmin, 2020

Koopiad, mida on kokku 21, on arvel EKA muuseumi joonistuste kogus
Vaata lisa:
https://www.muis.ee/museaalview/4743978 jj


21/03/2025

Heldur Lassi hiiglaslik monumentaalmaal tuli lõpuks varjust välja

EKA tagumisse trepikotta on ilmunud „Üllataja“Nüüd oleks uudishimulikel põhjust asuda korruste vahet mõõtma EKA Kotzebue...
19/02/2025

EKA tagumisse trepikotta on ilmunud „Üllataja“

Nüüd oleks uudishimulikel põhjust asuda korruste vahet mõõtma EKA Kotzebue tänava poolse C-osa trepikoja 3. korrusel – vaid mõni nädal tagasi sai seal valmis monumentaalteos, maalitudengi Kertu-Liisa Sarapi sgrafiito. Roosaka ja valkjashalli märja krohvi kihtidest välja kraabitud figuur ilmub vaatevälja samades toonides ajalooliste kihistustega vertikaalse seinaeendi tagant. Vana maja erinevad värvikihid inspireerisid autorit looma EKA-le „meie majavaimu – hoone ajalugu ja vaimsust kandvat tegelast“. Posti tagant pisut ehmatanud ilmega välja astuvana kujutatud neiu turbanilaadne peakate loob esmalt seose Vermeeri kuulsa maaliga „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“. Autori seletustes osutub „turban“ hoopiks pähe pandud sukkpüksipaariks, et luua mängulist seost hoones varemalt paiknenud sukavabrikuga. Tekstiilidel on Kertu-Liisa loomingus läbivalt oluline koht, näiteks EKA muuseumi maalikogusse omandatud õlimaalil näeme hunnikut riideesemeid (vt lähemalt: https://www.muis.ee/museaalview/4569853).

3. kursuse monumentaalmaali ülesanne, pika nimega „Sissejuhatus monumentaalmaali kaasaegse maali kontekstis“ teoreetilise osa juhendaja oli Kristi Kongi, kuid pea pool aastat meeltes kantud ja kõigest 5 päeva jooksul otse seina viidud monumentaalteose sünni praktilisel teostamisel hoidis silma peal ja jagas õpetussõnu Heldur Lassi.

Fotodel maali autor Kertu-Liisa Sarap ja juhendaja Heldur Lassi

Fotod: Reeli Kõiv, Mihhail Zaytsev

Jaanuarikuu on rikas annetajate poolest – moekunstnik Liivika Põvat-Straus kinkis äsja EKA muuseumile eksklusiivse värvi...
29/01/2025

Jaanuarikuu on rikas annetajate poolest – moekunstnik Liivika Põvat-Straus kinkis äsja EKA muuseumile eksklusiivse värvilisest nahast rõivakomplekti „Saturday Night Fever“, diplomitöö aastast 1995. Mäletatavasti oli siis taas vabaks saanud Eesti üks kõige vaesemaid aegu, äsja oli üle elatud toidukriis ja talongiaeg, kõigest oli puudus, kuid toonases kunstiülikoolis oli neid tulihingelisi noori, kes elu hallusega ei leppinud ja soovisid teha mitte vajalikku tarbeasja, vaid kunsti. Kvaliteetsest galanterii-lambanahast üliperfektselt õmmeldud glamuurne komplekt säras sel aastal mitmel moeetendusel, sh ERKi moeshowl. Algselt 6-osalisest kollektsioonist jõudis muuseumi 4 komplekti – vt lähemalt https://www.muis.ee/museaalview/4738447 jj

Autor on valgustanud kollektsiooni sünnilugu järgmiselt:
Eksklusiivsete nahkade sponsoriks oli Tamperes asuv naha hulgimüügi firma „Nikander & Wiinikka Oy“, kellega mind viis kokku juhendaja Kai Saar. Firma soovis just Eesti turule tulla ning oli seetõttu minu sponsoreerimisega nõus. Nende antud nahad olid väga kvaliteetsed - kogu kollektsioon on valmistatud pehmest galanterii-lambanahast. Oma diplomitöö õmblesin valmis Kesk-Soomes nahatoodete õmblemist õpetavas kutsekoolis Kalajoen Käsi- ja Taideteollisuusoppilaitokses. Kuna kool soovis oma taset tõsta, otsisid nad koostöö võimalusi kõrgkoolidega ning kirjutasid ka Tallinna Kunstiülikooli moeosakonnale. Haarasin võimalusest kinni ja hakkasin kooliga kohe ise suhtlema. Kokku viibisin Kalajoel kollektsiooni õmmeldes paar kuud.
Diplomitöö retsensendiks oli Harry Liivrand, kellele mu kollektsioon väga meeldis. Olles sel ajal Eesti Ekspressi ajakirjanik, kirjutas ta EEs minu kollektsioonist artikli „Disco is back (but not only)“ (juuni 1995).“

Liivika Põvat-Straus on tegutsenud moestilistika ja kunstipedagoogika vallas, esineb näitustel, kuulub Eesti Moekunstnike Ühendusse.

Fotod: Liivika Põvat-Straus oma diplomikollektsiooniga, „Saturday Night Fever“ EKA muuseumi fondis 28.01.2025, foto Reeli Kõiv
Kollektsioon moeetendusel ja linnaruumis 1995, fotod Andres Teiss

Kingitus oma vanale koolile - Reiu Tüüri annetus EKA muuseumileMeie teenekate õppejõudude galerii on täienenud uue teose...
23/01/2025

Kingitus oma vanale koolile - Reiu Tüüri annetus EKA muuseumile

Meie teenekate õppejõudude galerii on täienenud uue teosega, 1998. aastal graafika osakonna magistrikraadiga lõpetanud Reiu Tüüri maaliga oma õpetajast graafik Paul Luhteinast. Kuigi maal, maalitud pintsliga foto järgi (mille autor ka ausalt töö tagaküljele on kleepinud), kumab käekirjast ja napist värvivalikust välja laadi graafikapärasus, kõrgtrüki uurdeid meenutavad vormiloovad pintslitõmbed. Väärika portreteeritu kõrval kõrgub Leipzigi raekoja lopsakas torn – selles linnas käis Luhtein end kohe pärast Riigi Kunsttööstuskooli lõpetamist täiendamas.

Luhteina enese õpiaegsest loomingust on muuseumikogus tallel suure sümboolse väärtusega Riigi Kunsttööstuskooli lipp, meisterliku rahvusliku tikandiga siidilipp, mille kavandi autoriks ta kooli lõpuaastal (1930) oli. Luhteina töö õppejõuna EKAs ja selle eelkäijates vältas aastakümneid, kuni 1982. aastani. Enamuse sellest ajast oli ta graafikakateedri juhataja

Fotodel: Reiu Tüür oma maaliga Paul Luhteinast Arseni Mölderi silmapaistvatest EKAlastest loodud pronksbareljeefide kõrval EKA sööklas;
Reiu Tüür, Paul Luhtein, 2024, esi-ja tagakülg
Fotod: Reeli Kõiv

Address

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja Pst 7
Tallinn
10412

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when EKA muuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Museum

Send a message to EKA muuseum:

Shortcuts

Share

Category