What are the opening hours?

Wednesday 11:00 - 18:00 Thursday 11:00 - 18:00 Friday 11:00 - 18:00 Saturday 11:00 - 18:00 Sunday 11:00 - 18:00

UKM Uue Kunsti Muuseum | MONA The Museum of New Art

Name: UKM Uue Kunsti Muuseum | MONA The Museum of New Art
Address: Rüütli 40a, Pärnu, 80010, EE
Telephone: +3724430772
Price range: £

Home
Estonia
Pärnu
UKM Uue Kunsti Muuseum | MONA The Museum of New Art

Call Directions Website

Ametlik Pärnu Uue Kunsti Muuseumi fännileht Facebookis | Official FB page of the Museum of New Art Uue Kunsti Muuseum on asutatud 1992. aastal.

See on esimene omalaadne kaasaegse kunsti muuseum Eestis. Muuseumi eripäraks on kaasaegse kunsti maailmaklassika kogumine, kollektsioonil on tugevalt etnoloogiline kallak. Säravamatest nimedest on muuseumis esindatud Pablo Picasso, Yoko Ono, Corneille, Jean Rustin, Edward Lucie-Smith, Martin Garcia Rivera, Kalev Mark Kostabi, Joel Peter Witkin, Judy Chicago jt teosed. Eesti kunsti esindavad esimese suurusjärgu tähed Peeter Mudist, Leonhard Lapin, Jaan Toomik, Evald Okas jt. Kuna muuseumiga tihedas koostöös toimub igal suvel rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival, siis on muuseumil aastatega kogunenud hiiglaslik filmi- ja videokogu, mis käsitleb peaasjalikult erinevate rahvaste kultuure. Uue Kunsti Muuseum on laialt tuntud traditsioonilise rahvusvahelise aktinäituse “Mees ja naine” poolest.

***

The Museum of New Art is the first modern art museum of its kind in Estonia. From among the world’s most famous names Pablo Picasso, Yoko Ono, Corneille, Jean Rustin, Edward Lucie-Smith, Martin Garcia Rivera, Kalev Mark Kostabi, Joel Peter Witkin, Judy Chicago and others are presented at the museum. Estonian art is represented by Peeter Mudist, Leonhard Lapin, Jaan Toomik, Evald Okas, and others. As every summer in close cooperation with the museum an international festival of documentaries takes place here, the museum has been able to compile during years a huge film and video collection, which mainly illustrates the cultures of different peoples.

03/11/2026

OPUS MIRUM
Elektroonilise vokaalmuusika festival
Kolmel järjestikusel õhtulpoolikul 4., 5. ja 6. novembril kell 17.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis toimuvad Üllatuskontserdid pakuvad elektroonilise vokaalmuusika klassikat ja teoseid eesti heliloojatelt. Esinevad Kai Kallastu (sopran), Leonora Palu (flöödid), Andrus Kallastu (elektroonika). Sissepääs Pärnu Uue Kunsti Muuseumi piletiga.

OPUS MIRUM
Electronic Vocal Music Festival
On three consecutive afternoons, 4, 5 and 6 November at 17:00, Surprise Concerts at the Museum of New Art in Pärnu will feature classics of electronic vocal music alongside works by Estonian composers. The performers are Kai Kallastu (soprano), Leonora Palu (flutes) and Andrus Kallastu (electronics). Admission with a Museum of New Art ticket.

03/11/2026

Juha Metso (Soome) fotoprojekt KAOTATUD SAARED
Uue Kunsti Muuseumis
07.11.2026-10.01.2027

avamine 6.novembril kell 16.00

Videod ja fotod Soome lahe välissaartelt

Soome lahe idaosas on neli vana Soome saart: Suursaari, Tütarsaari, Lavansaari ja Seiskari.
Saared, eriti Suursaar on omandanud aktuaalse tähtsuse, kuna Venemaa agressioonisõda Ukrainas on pingeid suurendanud ka Läänemerel.
Venemaale kuuluvatele saartele ei pääse enam.

Näitus sisaldab ainulaadset foto- ja videomaterjali, mis räägib Talvesõjas Nõukogude Liidule kaotatud saartest, nende loodusest ja praegustest elanikest ning kirjeldab jälgi, mida soomlased omal ajal aladele jätsid.

Fotograaf Juha Metso käis Suursaarel aastatel 1999-2019 seitse korda ja teistel välissaartel korra.

Nende fotod on säilitanud saartele jäänut tulevastele põlvedele vaatamiseks.
”Meie eesmärk on tuua vanad Soome saared tagasi soomlaste ja eestlaste teadvusse”, ütleb näituse kuraator Marjo Näkki.

Näitusel KAOTATUD SAARED eksponeeritakse unikaalseid foto- ja videomaterjale.
Lühifilmides on saarlased ja nende järeltulijad. Fotokollaažides on vanu arhiivifotosid.
Tulemuseks on ainulaadne ja dramaatiline näitus, mis jutustab loo saartest ja eelkõige igatsusest.

Lood ja mälestused seovad inimese oma juurtega. Kõige selle kohal hõljub merikotkas, kes on näituse keskne osa.
“Merekotkas sümboliseerib järjepidevust. Loodus võidab lõpuks, olenemata sellest, kes on võimul,” ütleb fotograaf Juha Metso.

Juba enne sõdu õitses saartel elav Soome saarestikukultuur. Elu võeti merest. Saarlased tegelesid eestlastega sõbrakaubandusega.
Suursaar oli populaarne turismisihtkoht, kuhu saabus suvel ka kunstnikke ja kirjanikke. Vahetult enne Talvesõda evakueeriti saared tsiviilelanikest. Evakueerimine muutus püsivaks, kui Soome kaotas saared Nõukogude Liidule.

Kunstiteadlane Mai Levin tutvustab näitusel Eesti kunstnikke, kes on saanud inspiratsiooni Suursaarelt.
Soome kalju-, metsa- ja järvemaastikku jäädvustas 1818. aasta suvel oma seepiatoonides joonistustes Carl Friedrich von Kügelgen (1772–1832).
Professor Voldemar Vaga pidas õigusega August Matthias Hagenit (1794 – 1878) Suursaare võimsa looduse avastajaks. Hageni joonistused on oma hoolika detailsuse juures elavad ja maalilised.
Günther Reindorff (1889–1974) oli ainulaadne kunstnik, kes juugendstiili küpsedes kujundas selle põhjal välja oma elava ja isikupärase stiili. Tema stiilitunnetus on nauditav nii loodusvaatluse erksust kujutavates etüüdides kui ka suurtes viimistletud joonistustes – lummavates maastikunägemustes. Üks neist on teos nimega Sibeliuse Finlandia, mida võib pidada Jean Sibeliuse sümfoonilise poeemi graafiliseks vasteks.

Näitus koosneb videotest, kus saab kuulda saartel elanud inimeste mälestusi, aga ka arhiivimaterjali Soomest ja Eestist. Lisatud on ka Juha Metso fotod Suursaarest.
Näitusel on väljas ka valik Eesti kunstnike teoseid Suursaare teemadel.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Pärnu linn, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Meremuuseum.

Pärnu Uue Kunsti Muuseum,
Rüütli 40a, Pärnu
Avatud kolmapäevast pühapäevani 11-18
tel:+372 4430772

01/11/2026

Veel on 2 päeva aega esitada oma taaskasutusteemaline kunstiteos näitusele ANNA UUS ELU!

XIV Taaskasutusnäitus ANNA UUS ELU kutsub kunstnikke osalema - tähtaeg 2.november!
Kui Sinus peitub taaskasutushunt ja lood millestki vanast uut, siis see üleskutse on just sulle!
Uue Kunsti Muuseum korraldab juba 14-ndat korda näitust ANNA UUS ELU, alapealkirjaga KIRI.
Kiri- olgu see teade, mälestus, õpetus, märgisüsteem või mustrikiri. Kirja võib lugeda nii silmadega kui kompimise teel. Kiri moodustab märgi ning see annab meile tähise. On kokkulepitud sümbolid aga samas võiks leida igaüks endale iseloomuliku.
Ootame osavõtusoove koos teose/teoste (idee)kirjeldusega ning fotodega
2.novembriks 2026 e-posti aadressil: [email protected]

31/10/2026

Täna (31.oktoobril) on viimast päeva avatud Jaan Elkeni ja Mari Roosvaldi näitus DIALOOG!

Jagame veelkord Jaan Malini artiklit näituse kohta:
Mari Roosvalt ja Jaan Elken – näitus DIALOOG
KUNSTNIKE MUSICA SACRA
Vormiliselt on Jaan Elken ja Mari Roosvalt muidugi ekspressionistid küll, kuid mida rohkem nende näitust „Dialoog” (Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, 12.september – 31.oktoober 2026) vaadata, seda mõtlevamate, muretsevamate ja vahel ka iroonilisematena nad tundvad. Väga veider, et varasemalt polnud Mari Roosvalt minu teadvuses mingi eriline tähelepanu vääriv nähtus. Nüüd nägin, kui suur ja põhimõtteline viga on see olnud. Luban eeskätt enesele, et uurin teda nii põhjalikult, kui suudan.
Kongeniaalsemat paarikut ma tänases eesti kunstis ei tea. Selles mõttes kongeniaalsemat, et mitme töö sel näitusel võib omistada kummale tahes. Esmapilgul, detailid viivad lahenduseni. Kunstitehniliselt on nad üsna sarnased, kuid nt liinil linn-loodus tunnevad nad end koduselt täitsa eri punktides: Elken naudib linna, Roosvalt pigem kasvõi raba. Mõlemad aktsepteerivad ka vastandpoolust, aga head enesetunnet pakuvad nimetatud.
Kuni oktoobrini 2024 pidasin mõlemat üsna ühesuguseks ja seeläbi ebahuvitavaks. Jaan Elkeni näitus „Maastik / Landscape” ARS-is avas mu silmad, olin sellest vaimustuses. Sealse kõrge saali õhurikkus ja valgete seinte rõhuatud vaoshoitus võimendasid väiksemaidki värvimänge. Ma polnud varem märganud tema nüansseeritust. Nüüd aga ... jah, olin vaimustuses. Midagi samalaadset tundsin seekord Uue Kunsti Muuseumis.
Kui suurde saali sisse astud, siismõlemat kätt jääb Elkeni diptühhon „I’M THE FUNKY BROTHA, GIRLS LOVE THE JIM” aastast 2011. Need on suured suht monokroomsed ja tekstiga maalid, mis on rahulikult võimaldanud mul Elkenist eemal hoida, üsna ükskõikselt mööduda. Need maalid on just need õiged selleks taustaks, mis mu suhtumist nüüd muutsid, mu silmi avasid. Mõlemal seinal asub Elkeni maali kõrval võrdses laadis töö Mari Roosvaldilt („Plahvatus III / Exlosion III” ja „See ... / This ...”) Browni liikumises spermajublakate või muude osistega. Selle seina lõpetatakse selgete ringidega: ühes nurgas Mari „Nimetu mees V / Nameless man V” ja teises Elkeni „Veenus / Venus”. Võrdlusastmeid on natuke naljakas kunsti puhul kasutada, kuid Mari see töö tundub natuke tundlikum ja ebalevam, Elkeni töö aga murrab esteetilisi klišeesid ja on ülimalt ekstrevertne.
Suure saali esiukse juurest paremas külgseinas olev Mari „Nostalgia IV” haakum loomulikult samas formaadis maalidega vastasseinas, kollaste teosega „Visioon VIII / Vision VIII” ja „Sünonüüm IXV / Synonym IXV”. Kõik kolm lähtuvad a) keskpunkti olemasolust ja b) lõpetatusest enne pildi pinna lõppu. Need pildid justkui paitavad. Nende tööde leebus pehmendab mõndagi Elkeni kunstilist lööki.
Vaimustav on istuda aknalaual ja vaadata pilgu ette jäävaid töid: eespool külgedel Mari „Persoon III / Person I”, „KU...JA...NII” ja „Ootel / Waiting” ning Elkeni „25. märts. Lumene / March 25th. Snowy”. Taamal Elkeni „Paint it Black II” (üks rõõmustavamaid lemmikuid sel näitusel) ja „Parim enne. Tegelikkus / Best before. Reality” ning Mari „Meenutus II / Rememberment II” ja „Märk IX / Mark IX”.
Tollest vahest nurga poole jääv kolmik kuuluvad kõik Elkenile ning seal on üks töö („Vesi I / Water I”), millest olin vaimustuses ka ARS-is toimunud näitusel. See töö avaski mu silmad Elkeni värvilisusele ja nüansseeritusele. Ilma selle ja küllap veel mõnegi tööta oleks raskem rõõmustada kasvõi „Öise metroo / Midnight metro”, „Seitsmes kuningriik / The seventh kingdom”, „Uuenda / Refresh” ja „Georg Ots” rohkem või vähem varjatud värvinüansside pärast.
Elkeni „Veest” teispool keerdtrepi asuvad Mari maalid „Persoon I / Person I” ja „Tähis III / Mark III”. Viimane tõestab, et ka Tallinna Vee malmkaas võib – meistri kujutatuna – olla esteetiline. Nüüdne persooni-pilt näitab kunstniku esteetilist ja sõbralikku muiet selle üle, et suur osa meid ümbritsevast elust on muudetud nö kollase meedia vangiks. Aga see meid ei murra – elame veel!
Healt kunstnikult on ühest küljest lihtne, kuid samas ohtlik õppida. Sest sa võid arendada enda nö väikeseks temaks. Mingi sõnul seletamatu õpetaja-kvintessentsi annavad Elkeni maalid „Kuujõgi II / Moon-river II”, „Veenus / Venus” ja „Universe – master plan”. Samas rollis mainin Mari maale „Meenutus II / Rememberment IV”, „Tähised IV / Signs IV” ja „Paik / Place”.
Jah, suur saal on üsna õpetlik, kuid nõuab vaatajalt vist rohkem avatust ja/või konteksti tundmist. Igatahes minul läks tagumises saalis veel põnevamaks ja kaasakiskuvamaks. Selles saalis esineb Elken vist küll maksimaalselt möllavana. Kuidagi teisiti ei mõista ma iseloomustada nt maale „Jääkülm / Ice-cold”, „You’ve starting to believe” ja „Tõusuvesi / Hight tide”. Kuid ega Mari „Tuuline / Windi”, „Kohtumine / Meeting” ja „Kolmik idüll / Three ideals” ole kasvõi väikekodanlikumad.
Täitsa omaette tuleb esile tõsta kujundaja (tõenäoselt suuresti Jaan Elkeni) lahendust orvaga, kus tavaliselt on jooksnud video. See on mingis mõttes nagu altar või midagi sarnast. Seepärast omandab tolle ruumi otsaseinast vaatav „Jesus Christ Superstar I” tõelise altarimaali tähenduse ning seda positsiooni võimendavad sama autori naabrid mõlemal küljel: „Jesus Christ Superstar II” (üintsivarrega valgesse värvi kratsitud laulusõnad) ja „J.C.S. VIII” ning „Poeem madratsile nr. 2 / Poem for mattress N 2” ja „Poeem madratsile nr. 4 / Poem for mattress N 4”. Ma ei tea, kui palju küsimusi lahendavad vaadata olevad videod, kuid mingi konteksti loomiseks – miks mitte.
See näitus ei sunni lihtsalt kummarduma, vaid tänulikkusest lausa kiljudes roomama. Oma viis aastat pole ma säärast vaimustavat terviknäitust kohanud ei Eestis ega mujal.
JAAN MALIN

Täname näituse toetajaid: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital

Uue Kunsti Muuseum
Rüütli 40a, Pärnu

30/10/2026

Mida teha koolivaheajal Pärnus?
Tule kindlasti rahvusvahelisele illustratsiooninäitusele MAAGILINE METS Uue Kunsti Muuseumisse!

On mererahvad ja metsarahvad, on kõrberahvad. Eestlased on nii mere- kui ka metsarahvas, mets on meile lähedane ja armas. Alati ei oska me ise hinnatagi seda rikkust, mis on meie ümber. Aga needki rahvad, kellel metsa enam eriti alles jäänud ei ole, tunnevad metsa külgetõmbejõudu. Mets ühtaegu hirmutab ja tõmbab ligi.

Ka muistsete inimeste pajatatud lugudes ja kirjapandud muinasjuttudes on metsal kaks palet. Ohtlikud ja sünged laaned on olnud koduks kõikvõimalikele pimeduse jõududele, nõidadele ja hiiglastele, kes aina kurja teevad ja soovivad. Vilkuvad tulukesed eksitavad teelt üksildasi rändajaid, isepäised ja tujukad haldjad võivad nende lummusesse langenud teekäijaid kiusata ja endaga kaasa viia, et siis saja aasta pärast nad tundmatuseni muutunud maailma tagasi saata, kus nõiutud peavad üksildaste hingedena elu jätkama, kuulumata enam ei sellesse ega teise maailma. Tuntud on ka metsamajakesed oma hirmutava välimuse, aga lahke olekuga vanakestega, kes nende juurde eksinud õiglase meele ja kaastundliku südamega teekäijaid aitavad ja suunavad. Isegi loomadel metsas on kaks palet. On kurjad ja murdjad kiskjad, kes ei kõhkle hilja peale jäänud teekäijat kõige julmemal kombel maha murdmast ja õhtusöögiks pruukimast. On sõbralikud loomad, kes tänutäheks jalast väljatõmmatud okka eest kogu oma suguvõsaga hädas appi tulevad ja sageli elugi päästavad.

Näitusel esineb 19 Eesti ja 31 kunstnikku välismaalt illustratsioonidega – kokku 15 riigist.
Oma töödega osalevad Eestist: Regina Lukk-Toompere, Anne Linnamägi, Catherine Zarip, Piret Mildeberg, Jüri Mildeberg, Piret Niinepuu-Kiik, Katrin Ehrlich, Ulla Saar, Kadi Kurema, Urmas Viik, Kadri Ilves, Anne Pikkov, Kertu Sillaste, Tuulike Kivestu-Rotella, Kristi Kangilaski, Kaia Rähn, Viive Noor ja Marja-Liisa Plats.

Teistest riikidest on esindatud Virpi Talvitie (Soome), Ana Juan, Ignasi Blanch, Josep Antoni Tàssies ja Laura Pérez Granel (Hispaania), Rebeka Luciani (Argentiina), Judith Clay, Olaf Hajek ja Stefanie Harjes (Saksamaa), Hanna Karaleva (Austria), Martin Jarrie (Prantsusmaa), Joanna Concejo (Poola), Lena Revenko ja Natalie Pudalov (Iisrael), Gundega Muzikante, Anita Paegle, Aleksejs Naumovs, Arta Ozola-Jaunaraja, Gita Treice ja Anda Strautniece (Läti), Glenda Sburelin, Andrea Calisi, Daniela Costa, Daniela Iride Murgia, Matteo Gubellini, Anna Forlati ja Sergio Olivotti (Itaalia), Marius Jonutis (Leedu), João Vaz de Carvalho (Portugal), Alefes Silva (Colombia) ning Natalia Mirzoian (Armeenia).

Näitust toetavad: Pärnu linn ja Eesti Kultuurkapital

Visit Pärnu

fans

29/10/2026

Jaan Elkeni ja Mari Roosvaldi näitus DIALOOG on avatud kuni laupäeva õhtuni, 31.oktoobrini 2026 📍
Kunstisõbrad-kiirustage! 🏃🏃‍♀️

„Dialoog“ on Mari Roosvalti (s 1945) ja Jaan Elkeni (s 1954) kunstnikuteest tehtud valiknäitus, enamik tõid mahub viimase 25 aasta loomingu sisse, paari erandiga 1990-ndatest.
Näituse tööversiooni pealkirjaks oli KAART JA TERRITOORIUM: point of (no) return, mis aga töö käigus sai asendatud kompaktsema DIALOOGiga, sisu jäi samaks. Tööversiooni toorlaenuline, ‘geopoliitiline’ konstruktsioon aitas käsitletavat materjali kaardistada – kunstnike hoidlate põhjal annab siiani vägagi erinevaid lavastusi teha.

Mõlema kunstniku loominguline aktiivsus, teiste sõnadega näitustel esinemiste tihedus on olnud suur, olles üheks põhjuseks, miks käekirjad/maalimaneerid on endiselt work-in-progress etapis.

„Totaalne muutumine“ tuleks reljeefsemalt esile, kui käsitletav periood maksimaalselt pikaks venitada, kuid isegi veerand sajandi katkendlik sobitamine UKMi teise korruse ruumidesse sunnib välja jätma terveid peatükke.

Hüperrealistina 1978 a Tallinna Kunstihoone kevadnäitusel debüteerinud Jaan Elkeni kõikides tolle perioodi maalides („Koidula ja Leineri tn nurgal“ (1977/1978) , „Allkirjata“ (1978) jt) leidus ohtralt pastoosse värviga uljaid spaatli- ja pintslitõmbeid, tuubist pigistatud värviga kirjutamist, lõuendipinnale kleebitud paberblanketi ja fotoposteri jt ekspressionismi võtteid.

Mari Roosvalti näitustetegevus algas mõnevõrra varem, samuti 1970-ndatel, Roosvalti esimene isiknäitus Tallinna Kunstisalongis oli 1979 (Elkenil sealsamas 1980), uusasjalikes vaikeludes ja figuraalsetes seadetes on tagantjärgi kõnekaks muutunud geomeetrilise kunsti võtestikus stafaazh ja abstraktse kunstiga sina peal olemine („Vanad esemed“, 1981; „Punased toolid“ 1981)

Abstraktne kunst ehk absoluutne kunst (nagu abstraktset ekspressionismi on ka nimetatud) võitis endale 1980-ndate lõpust uue hingamise eesti maaliväljal, samavõrd mugandus ja/või muteerus ta kunstivälja kirjutamata reeglite põhjal millekski hoopis pöörasemaks.

Mari Roosvalt`i taganemisteeks said ajaleheväljalõigete integreerimine värskesse maalipinda, millised ta mõne aasta pärast asendas fotode põhjal loodud digiprintidega ümbritsevast. Sel kombel avanesid kunstnikule lõputud võimalused värviga jätkata, kuigi sisuliselt oli ta abstraktse maali sirmi alt ammu väljunud.

Mõnes mõttes tegutsesid mõlemad kunstnikud abstraktse kunsti väljal kui postmodernismi diversandid – Jaan Elken integreeris maalivälja arte poverast pärit võõraid tekstiile, nõukogude perioodi riigilippe ja ready-made loosungeid, või kirjutas ruutmeetrid täis kalligraafilisest äpardustest kuni perfektses trafaretkirjas loodud käsulauseteni.

Jaan Elkeni teosed kollektsioonides: Jane Voorhees Zimmerli Art Museum (Rutgers, The State University of New Jersey. The Norton and Nancy Dodge Collection of Nonconformist Art from the Soviet Union), Ameerika Ühendriigid; CAM_Casoria Kaasaja Kunsti Muuseum, Napoli, Itaalia; Tretjakovi galerii, Moskva, Venemaa; Matthew Bown’i galerii, London, Suurbritannia; Euroopa Parlament, Brüssel, Belgia; Eesti Kunstimuuseum;

Tartu Kunstimuuseum; EV Kultuurimisteerium; Eesti Kunstnike Liidu kogu (end. Kunstifondi kogu); Viinistu Kunstimuuseum; Uue Kunsti Muuseum Pärnus jpt kollektsioonides ja erakogudes ümber maailma.
Mari Roosvaldi tööd kollektsioonides: Eesti Kunstimuuseum; Tartu Kunstimuuseum; Eesti Kunstnike Liidu kogu (end. Kunstifondi kogu); Tallinna linna kunstikogu; Vene Föderatsiooni Kultuuriministeerium; Guadalajara Kunstimuuseum, Mehhiko; erakogud Eestis, Soomes, Rootsis, Austraalias, Ameerika Ühendriikides.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Pärnu linn

Uue Kunsti Muuseum
Rüütli 40a, Pärnu

27/10/2026

Peale suurt nõudlust on taaskord Uue Kunsti Muuseumis ja meie e-poes müügil Jaan Elkeni raamat.

Jaan Elkeni (s 1954) monograafia mahukas isikukataloog sisaldab Ants Juske teksti „Jaan Elkeni looming – vahekokkuvõte”, mille alajaotustes „Kontseptualism”, „Hüperrealism”, „Tekst ja pilt” on kokku võetud maalikunstniku nüüdseks üle kolme aastakümne kestnud looming. Kunstniku stilistilised rännakud hüperrealismist abstraktse ekspressionismi suunas on Ants Juske argumenteeritult läbi analüüsinud.

Harry Liivranna meilivestlus Jaan Elkeniga (13.12.2009 – 10.02.2010) sisaldab viiteid mitmetele elulooseikadele, kunstniku taustainformatsioon pakub kahtlemata huvi neilegi, kel esmatutvus kunstniku loominguga juba tehtud.

Rauno Thomas Moss on keskendunud oma essees „Jaan Elkeni abstraktse realismi jõud” kunstniku uusimale loomingule, nn madratsiseeriale, mille esmaesitlus oli ArtDepoo galeriis 2008. aastal.

Tekstide autorid Ants Juske, Harry Liivrand, Rauno Thomas Moss
Tõlkinud Kristopher Rikken, Riina Kindlam, Ulvi Haagensen
Toimetanud Aili Künstler

Ilmumisaasta 2011
Leheküljed 396
Mõõdud: 299×250
Hind: 46.-

24/10/2026

Jaan Elkeni ringkäik näitusel DIALOOG.
Näitus avatud UKMis kuni 31.10.2026
Jaan Elken's tour of the exhibition DIALOGUE.
The exhibition is open at UKM until 31.10.2026

Address

Rüütli 40a
Pärnu
80010

Opening Hours

Wednesday	11:00 - 18:00
Thursday	11:00 - 18:00
Friday	11:00 - 18:00
Saturday	11:00 - 18:00
Sunday	11:00 - 18:00

Telephone

+3724430772

Website

http://www.mona.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when UKM Uue Kunsti Muuseum | MONA The Museum of New Art posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.