Torni pööningul asuvas ringpanoraamkinos linastub 10-minutiline animafilmi, mis jutustab paiga loo alates viimasest jääajast. Varem suletud kaitsekorrusest on saanud uudne ringpanoraamkino, spetsiaalselt mille jaoks loodi 10-minutiline Pärnu ajalugu tutvustav animafilm „Armutu ja armulik ajalugu. Punases tornis läbi 15 000 aasta“. Filmi keskmes on vaataja asukohast avanev vaade jääajast tänapäevan
i. Näeme linna asukohas toimunud geograafilisi muutusi ja linna arengut ning satume ka märgiliste või põnevate ajalooliste sündmuste keskele. Kogu senise ajaloo grandioosset üldistust (ühe minutiga üle 1000 aasta) on hea vaadata väikese seltskonnaga, sest kinosaal mahutab korraga kuni 10 külastajat. Torni esimesel ja teisel korrusel on samal ajal avastamisrõõmu ka nendele, kes on saabunud järgmistele seanssidele või tutvuma keskaegse Pärnu ajalooga. Et korraga saab tornis viibida vaid piiratud arv külastajaid, soovitame kindlustada endale koht ja osta pilet eelmüügist:
http://www.parnumuuseum.ee/torn
Kui eelmüügis sobivat kuupäeva ja aega ei leidu, kirjutage meile [email protected] ning sisestame seansi. Keskaegse torni arhitektuur seab olulisi piiranguid ligipääsetavusele. Soovitame olla enne piletiostmist veendunud, et kitsad ja järsud trepid ning kõrged lävepakud Punase torni külastamisele takistuseks ei saaks. Väärika hoone ajalugu on kirju. Keskajal vangi- ja kaitsetornina ehitatud hoone on aja jooksul kasutuses olnud nii laohoone, kui ka linnaarhiivina. Kohalikud mäletavad seda kui mitmete kultuuriasutuste peatuspaika, kuid täies mahus võetakse torn kasutusele alles nüüd. Punane torn ehitati 15. sajandil uue linnamüüri kagunurka. Oma nime sai ta punastest tellistest laotud välis- ja sisevoodri järgi. Torni ülemised korrused olid kohandatud linnavahtidele ja algasõduritele, eraldi sissepääsuga alumises osas hoiti kinni mitmel põhjusel vangistatud isikuid. Torni teine nimi keskajal oligi Vangitorn.
17. sajandi lõpus bastionaalvööga ümbritsetud kindluslinnas kadus Punase
torni sõjaline tähtsus. Võlgnike kinnipidamise tõttu kasvas 18. sajandil vangide
arv ja asuti laiendama linnavanglat. 1783. aastal sai ehitusmeister Hoyeril
valmis barokse vanglahoone projekt, mille järgi Punase torni ülemine
kaitsekorrus lammutati ja teine korrus kaeti kõrge katuse ning võlvlaega. Niiske vangikeldri asemele ehitati kongid torni esimesele korrusele ja tänaseks lammutatud juurdeehitusse.
1892. aastal valmis Pärnus riiklik vangla ja torni juurdeehitused lammutati. Järgmisel aastal asus Punasesse torni linnaarhiiv, mis aga 1907. aastal kolis uutesse avaratesse ruumidesse. Torni renditi välja laoruumidena, kuni 1972. aasta kapitaalremondiga anti talle tänane kuju. Kasutusele plaaniti võtta ka katusealust korrust, kuid see teostus alles 2020. Täna saab endisel kaitsekorrusel kaasa elada ümbruse muutumisele läbi viimase 15 000 aasta, alates viimasest jääajast.