Eesti Loodusmuuseum

19/06/2026

Viimase aasta jooksul on Eesti Loodusmuuseumi perel olnud võimalus tänu Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände rahastusele käia õppevisiitidel, et vahetada kogemusi ning ammutada inspiratsiooni ja teadmisi kolleegidelt eri riikide loodusmuuseumites. 🦉

🇳🇱 Novembris kohtuti kolleegidega Amsterdami ARTISe muuseumikompleksis: Groote muuseumis, kohalikus loomaaias, planetaariumis ning maailma esimeses mikroobide muuseumis Micropia. Teadmisi koguti nii muuseumihariduse kui ka partnersuhete ja kogukonnatöö, vabatahtlike kaasamise ning sponsorluse teemadel.

🇩🇰 Aprillis külastati Taanis asuvat Kattegati keskust ning kohtuti Aarhusi loodusmuuseumi esindajatega, et tutvuda keskuse haridusprogrammidega ja rääkida muuseumi tegevusest.

🇧🇪 Maikuus käidi aga Brüsselis asuvas Belgia Kuninglikku Loodusteaduste Instituudis, kus jagati kogemusi nii püsinäituse kui ka ajutiste näituste loomisest. Muuseumi kuulsaimate eksponaatide sekka kuuluvad 30 Bernissarti iguanodooni, mis on üks maailma olulisemaid dinosauruseleide. Samuti tutvuti instituudi kogudega, kuhu kuulub hinnanguliselt 38 miljonit eksemplari. See teeb sellest ühe maailma kümnest tähtsamast loodusloomuuseumi kogust.
🔬 Belgias külastati ka Genti Ülikooli muuseumi, mis tegutseb koostöös botaanikaaiaga. Muuseumi kontseptsioon keskendub sellele, kuidas teadus tegelikult töötab - nimetatakse end “teaduse, kahtluse ja kunsti foorumiks”, mis peegeldus ka püsinäituse ülesehituses ja teemade käsitluses.

Kõik käigud on andnud väärtuslikke kogemusi ja inspiratsiooni, värsket hingamist ja hoogu, millega uut loodusmuuseumit luua. Tänu õppereisidele oleme leidnud palju uusi toredaid sõpru eri riikide muuseumitest, kes meie teekonnale ja muuseumi valmimisele kaasa elavad! ❤️

18/06/2026

👁️ Kas kõik loomad näevad sama värviliselt nagu inimesed?
🐍 Milline nägemise supervõime on madudel?
🐝 Või kuidas mesilased väikese õie kõrgest rohust üles leiavad?

29. juunil räägime muuseumihommikul ehk lühikeses linnalaagris värvidest! Teeme värvidega katseid, uurime, miks on värvide nägemine kasulik ning kas toidu maitse sõltub ka selle värvist.

👉 Vaata lähemalt: https://fienta.com/et/mh-kas-mesilane-n2eb29026

📷 Erik Karits

17/06/2026

Kas sina oled kuulnud villimardikast, putukamaailma meistermeelitajast ja -petjast? Meie entomoloogilise kogu kuraator Leif-August käis külas "Ökoskoobil", et sellest põnevast tegelasest lähemalt rääkida. 🗨️

🪲 Üsna haruldasi villimardikaid võib leida päikeselistelt rohumaadelt, metsaservadelt ja lagendikelt. Täiskasvanud isendeid võib kohata peamiselt aprilli lõpus ja mais.

🐝 Selleks, et villimardika vastne saaks täiskasvanuks areneda, peab ta ette võtma omamoodi pöörase seikluse. Pärast koorumist ronivad villimardika vastsed õitele, näiteks võililledele või paiselehtedele, kus nende eesmärgiks on kohale meelitada isane erakmesilane. Selleks asuvad nad eritama emase erakmesilase feromooni meenutavat keemilist ainet. Kui isane mesilane, kes saabub lootusega leida endale paariline, maandub, tehakse talle kambakat - klammerdutakse isase külge.
🐝 Kui isane peaks ühel hetkel kohtuma emase mesilasega, "hüppavad" villimardika vastsed tema peale ning lasevad end viia mesilase pessa. Seal söövad nad ära mesilase muna ning kasutavad ära kogu pesa jaoks varutud õietolmu ja nektari.

🔄 Ühtlasi esineb villimardika arengus nähtus, mida nimetatakse hüpermetamorfoosiks. See tähendab, et vastne ei muutu üksnes nukuks ja seejärel täiskasvanud putukaks, vaid läbib vahepeal veel mitu erinevat arenguvormi.

3️⃣ Eestis elab kolm liiki villimardikaid. Neid võib esmapilgul segi ajada teiste tumedate violetse helgiga mardikatega, näiteks aiajooksikutega, kuid erinevalt paljudest putukatest ei kipu villimardikas aga ohu korral põgenema.

📻 Lähemalt saab kuulata villimardika kohta Leifi intervjuus: https://novaator.err.ee/1610055553/villimardikas-petab-mesilasi-ja-kannab-endas-tugevat-murki

Foto: Katerina Vako, eElurikkus

16/06/2026

⛈️ Meie näituseprojektide loovjuht Ulla Villem räägib täna toimuval kliimaseminaril sellest, mida saab muuseum teha kohanemise toetamiseks - milline roll on muuseumil kliimamuutustega kohanemisel ning kuidas rääkida kliimamuutustest nii, et need päriselt kõnetaksid.

🎞️ Vaata ettekannet kell 14.30 siin: https://worksup.com/app/ #/event/KLIIMASEMINAR2026/agenda/plan

Kliimaministeerium
LIFE adaptest

𝘒𝘭𝘪𝘪𝘮𝘢𝘴𝘦𝘮𝘪𝘯𝘢𝘳𝘪𝘭: 𝘌𝘦𝘴𝘵𝘪 𝘓𝘰𝘰𝘥𝘶𝘴𝘮𝘶𝘶𝘴𝘦𝘶𝘮𝘪 𝘢𝘳𝘦𝘯𝘨𝘶𝘩𝘶̈𝘱𝘦

🏛️Muuseum ei ole ainult mineviku säilitaja, vaid ka tuleviku mõtestaja. Ulla Villem tutvustab Eesti Loodusmuuseumi uusi suundi.

Kuidas rääkida ohtlikest ilmanähtustest nii, et me ei kaotaks lootust? Loodusmuuseumi uus näitus läheneb kliimastsenaariumitele laiemalt: puhta loodusteaduse kõrval võetakse appi sotsiaalteadused ja vaimse tervise ekspertide vaade, pakkudes terviklikku ja toetavat pilti meie muutuvast maailmast.

👉 16. juunil toimub Kliimaseminar "Kohanemine ei ole valik, vaid vajadus". Tule kuula veebis, kuidas muuseumid saavad toetada kliimamuutustega kohanemist.

15/06/2026

Täna inspireerusime koos meie praktikantidega muuseumiohutuse teemal! 🛡️

💬 Loodusmuuseumi vanemkuraator Karin rääkis meile lähemalt sellest, mis üldse muuseumis eksemplare ohustada võib, mida erinevate ohtude puhul teha tuleks ning millised õppetunnid on senistest hädaolukordadest ja nende läbimängudest kaasa võetud. Kokku võtsime ka mõtted, kuidas ohutult uude muuseumimajja saaksime kolida.

💚 Tänavu startisime Eesti Loodusmuuseumi praktikaprogrammi teise lennuga, mis koondab 26 toredat praktikanti, kelle seas on nii õppureid kui ka karjääripöörajaid. Praktikandid toimetavad suve ja sügise jooksul muuseumis väga erinevate valdkondade juures, sündmuskorraldusest kommunikatsioonini ning kestlikkusest kogudeni.

13/06/2026

Kas kassid kukuvad alati käppadele? Ja miks koerad uluvad? 🤔

🐈🐕 Eesootaval teisipäeval tutvume muuseumihommikul kasside ja koerte maailmaga - uurime nende eluviise ja kehaehitust, räägime, kuidas said huntidest ja metskassidest inimeste kaaslased ning mängime õppemänge ja meisterdame.

🐾 Viimased piletid leiab siit: https://fienta.com/et/mh-kassid-ja-koerad-meie-suured-lemmikud1606

11/06/2026

Eesti Loodusmuuseumi tegevuses on algusaegadest peale olnud kesksel kohal haridus - et avada looduse mitmekesisust ja süvendada laste ja noorte, aga ka täiskasvanute arusaamist ümbritsevast maailmast. 🦉🌳

👩‍🏫 Muuseumi haridusosakond loodi alles 2000. aastatel, enne seda viisid ekskursioone, tuure ja muid haridustegevusi läbi kogude kuraatorid oma põhitöö kõrvalt. Haridusosakonna loomine võimaldas kuraatoritel rohkem keskenduda kogudele ja teadustööle, samas kui külastajate juhendamine sai muuseumiõpetajate ülesandeks.

👉 Osakonna algusaastatel sündis mitmeid omanäolisi ettevõtmisi, millega külastajaid muuseumisse meelitada ja loodust lähemale tuua. Nii korraldati näiteks 2002. aasta Metsanädala raames etendus, kus muuseumi töötajad kehastusid Eno Raua Naksitrallide tegelasteks Kingpooliks, Sammalhabemeks, kassitädiks ja muuseumi direktoriks. Läbi mängu ja lugude jagati lastele teadmisi looduses valitsevatest seostest ning tutvustati eluslooduse põnevat mitmekesisust.

🍄 Seenenäitustel viisid botaanikud aga läbi põhjalikke ekskursioone. Ühest muuseumi pikaajalisest ja värvikast töötajast Elisabeth Peikelist räägitakse lugu, kuidas ta tuli hommikul kolmanda korruse korterist – sel ajal asusid muuseumimaja ülemisel korrusel veel eluruumid – ning alustas esimese korruse seenenäituse saali jõudes kohe tutvustavat katkestusteta tuuri. Polnud oluline, kas kohal oli kindel kuulajaskond või mitte: ta liikus rahulikult läbi saali, tutvustades seeni ja nende eripärasid. Kui ring sai täis ja ta jõudis taas ukse juurde, algas järgmine tuur. Nii võis ta tundide kaupa järjest rääkida ning iga huviline sai ekskursioonist osa võtta just nii pikalt, kui soovis.
🍄‍🟫 Samalt kolleegilt pärineb ka legendaarseks saanud vastus külastajale, kes uuris, miks mõned keerukamad seened olid näitusel määratud vaid perekonnani. Elisabeth olevat selle peale teravalt märkinud: „Ega seente määramine pole tolmupühkimine.“ Räägitakse, et vastus kõlas lausa ladina keeles.

📣 Veel 31. oktoobrini saab muuseumi trepigaleriis näha näitust "Üks muuseumimaja, kolm lugu", mis räägib muu hulgas loodusharidusest - tutvuda saab muuseumi ajaloo ja tegevusega ning selle osaga muuseumitööst, mis jääb sageli külastaja pilgu eest varjatuks. Ootame külla!

Fotod: Eesti Loodusmuuseumi fotoarhiiv