Tartu Ülikooli loodusmuuseum

17/06/2026

Kolmandat korda toimuval loodusvaatluste minimaratonil osales rekordarv õpilasi üle kogu eesti!

Juuni esimesel nädalavahetusel toimus iga-aastane loodusvaatluste maraton. Kuu aja vältel enne seda said aga koolid osaleda minimaratonil.

15/06/2026

🌳 12. mail uuendati Tartu Ülikooli muuseumi ning loodusmuuseumi ja botaanikaaia rohelise muuseumi tunnistusi. Märgise pälvivad muuseumid, kus muudetakse aktiivselt tegevust kestlikumaks.

Tartu Ülikooli muuseumid pälvisid Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonilt rohelise muuseumi märgise esimest korda 2023. aastal. Märgis antakse kolmeks aastaks ning selle uuendamine tunnistab, et muuseumid on mitme aasta jooksul toiminud keskkonnahoidlikult ning jätkavad samal moel. Loodusmuuseumi ja botaanikaaia süsinikujalajälje arvutamine näitab, et jalajälg on viimastel aastatel jõudsalt vähenenud ning seda eelkõige tänu ülikooli otsusele kasutada taastuvenergiaallikatest toodetud elektrit.

👉 Loe pikemalt:

12. mail 2026 uuendati Tartu Ülikooli muuseumi ning loodusmuuseumi ja botaanikaaia rohelise muuseumi tunnistusi.

11/06/2026

🚲 Täna toimub Loodusloovusfestivali selle aasta viimane väljasõit!

Kell 17.15 on kõik Tartu linnaloodusehuvilised oodatud Maarjaväljalt algavale ühisele rattaretkele, mille käigus tutvustatakse Tartu Roheringi tiimi hooldatud linnalooduse alasid. Ootame starti veel kõiki viimaseid huvilisi!

👉 Loe rohkem: https://natmuseum.ut.ee/et/uritus/roheringi-rattasoit

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

11. juunil algusega kell 17.15 on kõik Tartu linnaloodusehuvilised oodatud Maarjaväljalt algavale ühisele rattaretkele, mille käigus tutvustatakse Tartu Roheringi tiimi hooldatud linnalooduse alasid. Ürituse paremaks korraldamiseks palutakse huvilistel hiljemalt 9. juuni jooksul registreerumisv...

11/06/2026

Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM Eesti Rahvuskomitee juhatusse valiti TÜ loodusmuuseumi näituste ja loodushariduse osakonna juhataja R**t Mägi. Tartu Ülikoolist valiti juhatusse veel teisigi liikmeid.

5. juunil toimus Tartus ICOM Eesti iga-aastane üldkoosolek, kus tutvustati 2025. a tegevusaruannet, anti ülevaade 2026.a tegevustest ja valiti uus esimees, juhatus ja revisjonikomisjon.

ICOM Eesti uus esimees on järgmisel kolmel aastal Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseumi direktor.
Juhatuse liikmeteks valiti:
R**t Mägi, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, näituste ja loodushariduse osakonna juhataja;
Mihkel Karu, Eesti Meremuuseum, näituste ja koostööprojektide peakuraator;
Joanna Hoffmann, Tartu Kunstimuuseum, juhatuse liige;
Ilona Piirimägi, Tartu Ülikooli muuseumi projektijuht ja Tartu Ülikooli nooremteadur;
Kirsti Jõesalu, Tartu ülikool, etnoloogia osakond, teadur;
Kristiina Piirisild, Eesti Rahva Muuseum , konserveerimisosakonna juhataja.

Revisjonikomisjoni liikmeteks on:
R**t Pius, Viljandi Gümnaasiumi õpetaja ja Tartu Ülikooli doktorant;
Aleksandra Murre, Kadrioru Kunstimuuseum, direktor;
Airi Herm, Eesti Sõjamuuseum, direktori asetäitja kogude alal.

Palju õnne ja pealehakkamist uuele juhatusele!

09/06/2026

📺 Nüüd on võimalik järele vaadata 1. juunil Loodusloovusfestivali raames toimunud aruteluõhtut „Tihenevad linnad söövad oma rohelist südant. Mis on selle hind?“. Link allpool kommentaarina.

Eelmisel nädalal toimus Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Tihenevad linnad söövad oma rohelist südant. Mis on selle hind?“, kus osales ka tippkeskuse maastike elurikkuse töörühma liige Oliver Kalda.

Koos Tartu endise abilinnapea arhitekt Elo Kiiveti, Tartu linnaarhitekti Jiří Tintěra ning loomaökoloogia professori Tuul Sepaga otsiti lahendusi linna tihendamiseks nii, et rohelus linnaruumis säiliks.💡

Huvitavaid mõtteid arutelust:

🏫Koolide ja lasteaedade õuealad võiksid olla väga palju mitmekesisemad ja looduslikumad. Näiteks näitab Soomes tehtud uuring, et kui varem kõva kattega lasteaia õuealale toodi metsapinnast ja -taimestikku, paranesid laste immuunsüsteem, mikrobioom ja üldine tervis. Samuti muutusid nende mängud loovamaks ja mitmekesisemaks.

🦇Rohelus on linnas oluline ühtepidi selleks, et linnaelustik saaks kuskil elada, teistpidi on linnarohelust vaja nendele samadele lindudele, loomadele ja mullabakteritele liikumisteedeks ja rohevõrgustikuks, et nad saaksid linnast välja liikuda ja ei jääks siia lõksu.

🌿Rohealad võivad linnades täita mitut eesmärki korraga. Lisaks mõnusale puhkekohale saavad nad toimida üleujutuste puhverdajana, olla elupaigaks looduslikele liikidele ning samal ajal pakkuda lastele võimalust vee, mulla ja rohuga kokku puutuda ning loodust tundma ja armastama õppida. Ka tänav võib korraga olla rohekoridor, kui ta on hästi planeeritud.

Lingi arutelu järele kuulamiseks leiab kommentaaridest.

***ENG***

Last week, the University of Tartu Centre for Sustainable Development held a discussion evening titled “Densifying cities are eating away at their green heart. What is the cost?”, which was also attended by Oliver Kalda from our Landscape Biodiversity Group.
Together with Elo Kiivet, Jiří Tintěra and Tuul Sepp, solutions were sought for densifying cities while preserving urban greenery.💡

Interesting ideas from the discussion:

🏫 School and kindergarten outdoor areas could be much more diverse and natural. A study conducted in Finland shows that when forest soil and vegetation were introduced to a previously hard-surfaced kindergarten yard, children’s immune systems, microbiomes, and overall health improved. Their play also became more creative and diverse.

🦇 Urban greenery is important not only for humans. It provides habitats for birds, animals, and soil microorganisms, and also serves as a green network that allows them to move through the city and avoid becoming trapped in urban environments.

🌿 Green spaces in cities can serve multiple purposes at once. In addition to being pleasant recreational areas, they can act as flood buffers, provide habitats for wildlife, and offer children opportunities to interact with water, soil, and grass while learning to understand and appreciate nature. Even a street can function as a green corridor if it is well designed.

08/06/2026

Veel 11. juunini saab registreerida Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning Rahvusteater Vanemuine 7-10 aastastele mõeldud suvisesse linnalaagrisse „Kus rebane, seal saba„.

Loodusmuuseumis uurime rebaste kirjut ja mitmekesist maailma. Botaanikaaias toimub otsimismäng "Rebased ja sabad taimede maailmas“ - eesmärk on leida kõik rebased ja sabad taimenimedes. Teatris saab Kollaste Kasside juhendamisel kehastuda loomadeks ja teha teatrit ning lõpuks meisterdada endale põnevad sabad!

Linnalaager „Kus rebane, seal saba“ on mõeldud 7–10aastastele noortele. Laager toimub 15.-16. juunil 2026 kell 10–15 Tartus ülikooli loodusmuuseumis, botaanikaaias ja Vanemuise teatris.

Linnalaagri osalemistasu on 65 eurot lapse kohta. Tasu sisaldab mõlema päeva lõunasööki. Laagris osalemiseks on vaja eelnevalt registreeruda e-kirjaga [email protected]. Registreerudes palume kirjutada lapse nimi, vanus, vanema kontakt (e-posti aadress ja telefon), vajadusel muu täpsustav teave lapse kohta (nt toiduallergiad).

Linnalaager „Kus rebane, seal saba“ toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning Rahvusteatri Vanemuine koostöös. Kõik küsimused laagri kohta saata e-kirjaga [email protected].

Vurrud kikki, sabad kohevaks - lõbus laager ootab!

Rahvusteater Vanemuine Kollane Kass

06/06/2026

🤗 Täna loeme Linnujämmil ette võidukate luuletajate teost. Muusika eest vastutavad Tuulikki Bartosik ja Mari Kalkun. Näeme juba õhtul, kohaks ikka Tartu Ülikooli botaanikaaed. Piletid saadaval Fientast - https://fienta.com/et/linnujamm

Loe noorte luuletajate kohta Tartu Postimehest. https://tartu.postimees.ee/8485041/luulevoistluse-esimene-ja-teine-koht-laksid-jagamisele

Mais toimus teist aastat järjest Linnujämmi luulekonkurss, mida korraldasid Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed ning noore kirjanduse ajakiri Värske Rõhk. Võistlusele oodati luuletusi, mille keskmes olid valitud linnuliigid: hüüp, piiritaja, ööbik, rukkirääk või kassikakk. Konk...

05/06/2026

Bubo bubo has a majestic, calm presence and it is actually Europe’s largest owl. It is recognised by its large feathered ear tufts and beautifully patterned brown, beige, black and white plumage.
It is sometimes confused with the long-eared owl, but the eagle owl is twice as long and ten times heavier. Today, it is a rare and unevenly distributed breeding bird in our latitudes. In Estonia, only an estimated 20–30 pairs breed and it belongs to the country’s strictest protected species category.
Of the five birds in this project, I have to say Bubo bubo is my favourite.
There is something about its calm presence and integrity that really impresses me. I love the different characters it carries - one as a quiet creature sitting high in coniferous trees, and another gliding elegantly through the night, hunting small birds and animals.
Its legendary “uhu” call is something you don’t forget. And its alarm call, which sounds almost like laughter, is actually known as “the devil’s laugh.” I also love its deep orange eyes, they feel like they follow you through the night.
I’ve been drawn to dance music and beats since early on and somehow I felt that Bubo bubo needed a touch of techno to bring out its darker side. It was also a lot of fun to work with its original sounds, shaping them and creating different samples in Ableton.
I felt there had to be a female choir in the beginning of the tune, something to open the piece with a more mystical atmosphere.
Linnujämm - jamming with the birds
June 6th Tartu Botanical Gardens
Tartu Ülikooli botaanikaaed
7pm EEST
tickets Linnujämm 2026
Loodusloovusfestival

05/06/2026

The corncrake is a common inhabitant of meadows and fields on our latitudes but because of its hidden way of life, it is rarely seen I remember its distinctive two-syllable “crex-crex” call already from my childhood summers in South Estonia. It gets more intensive in June-July during magical Nordic nights, when sleeping is already a bit difficult beacuse of the lavish beauty in the nature and the ever shining sun. Then this little brownish bird with a really intensive song is making it even harder to wind down.
The intensification of agriculture is becoming a threat to the cornrake, more frequent mowing of grasslands, fertilisation and drainage make it harder for them to survive in their natural habitats.
When I composed this piece, I concentrated to make the rhythmic flow similar to the original call of the bird and also a bit annoying as I usually experience those sleepless summer nights with its crex-crex call. In the other hand there is something strangely soothing in it when I just let it sound in the background. Looking forward to spend the next months with calming my stress levels with cornrakes help 😄
Linnujämm - jamming with the birds
June 6th
Tartu Botanical Gardens
Tartu Ülikooli botaanikaaed
7pm EEST
Linnujämm 2026
Loodusloovusfestival