Eesti Kirjandusmuuseum

Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kirjandusmuuseum on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940.

aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal. Aastal 2000 liitusid EKM-ga Eesti Keele Instituudi folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad. EKM-i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Arhiivr

aamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust ning rahvaluule ja kultuuriloo teaduskollektsioonidest.

Täna toimus juba 13. jalgpalliturniir ⚽️"Kultuur ja haridus". ERMi ja EKMi ühisvõistkond saavutas auväärse 3. koha🏆.Palj...
05/06/2026

Täna toimus juba 13. jalgpalliturniir ⚽️"Kultuur ja haridus".
ERMi ja EKMi ühisvõistkond saavutas auväärse 3. koha🏆.
Palju õnne kogu vaprale tiimile!💐
Tartu Rakendusliku Kolledži ehk VOCO staadionil toimunud jalgpalliturniiril hoidsid Eesti Kirjandusmuuseumi lippu kõrgel juba eelmistel aastal endid tõestanud ja head vormi näidanud Tiit Konsand ning Indrek Ojam, sel aastal sai esmakordse kogemuse kolleegidega palliplatsil IT- spetsialist Jaan Sokk.
Võidukarikas läks seekord taas väljakuperemeestele ehk siis VOCO võistkonnale, teisele kohale tuli tasavägises võitluses Rahvusteater Vanemuine meeskond.
Suured tänud osalejatele, korraldajatele ja kaasaelajatele!
Sport võidab alati!🥳
📷Heidi Maarja Melts

05/06/2026
Eile avasime Eesti Kirjandusmuuseumis näituse „Suvenaeratus on suul. Ain Kaalep 100“, mis toob Ain Kaalepi 100. sünniaas...
05/06/2026

Eile avasime Eesti Kirjandusmuuseumis näituse „Suvenaeratus on suul. Ain Kaalep 100“, mis toob Ain Kaalepi 100. sünniaastapäeval publiku ette ühe vähem tuntud, kuid väga põneva külje tema loomingust – kunstnik Ain Kaalepi.
🧐Näituse keskmes on Kaalepi joonistused, käsikirjad, fotod ja temaga seotud rikkalik arhiivimaterjal, aga ka teosed kunstnikelt, keda ta oma isiksuse ja loominguga inspireeris. Tegemist tõelise „kunstiplahvatusega“, mis avab uusi vaatenurki ühe Eesti kultuuriloo suurkuju pärandile nagu sõnas Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho. Näituse avamisele kogunenuid tervitas linnapea Urmas Klaas ning ettekande Kaalepist pidas kirjandusteadlane Arne Merilai näitust tutvustas arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.
🙏Täname kõiki avamisel osalenuid, sõnavõtjaid ja koostööpartnereid, kes aitasid selle erilise näituse teoks teha! Lisaks Kultuuriloolise Arhiivi kogude materjalile on näitusele deponeeritud kunsti ja esemeid Tartu Ülikooli Kunstimuuseumist, Tartu Kunstimuuseumist ja Iisaku muuseumist ning perekonnaarhiivist.
Juubelisündmus jätkus konverentsiga Eesti Üliõpilaste Seltsi majas, kus meenutati Ain Kaalepi elu, viljakat elutööd ning loomingut ja selle mõju Eesti kultuurile, ettekannete ja tervitustega astusid üles: Maria- Kristiina Lotman, Märt Väljataga, Toomas Kiho, Paul-Eerik Rummo, Ruuben Kaalep ning kus kõlas Ain Kaalepi luule Margus Kasterpalu ja Juhan Kreemi esituses..

Näitus jääb Eesti Kirjandusmuuseumis avatuks kuni 15. augustini.
Olete oodatud avastama Ain Kaalepit nii sõna- kui ka pildikunstnikuna.
📍18. juunil algusega kell 15.00 toimub näitusel kuraatorituur, mida viib läbi üks näituse koostajatest, arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus.

🧐Vaata fotogaleriid eilsest näituse avamisest:
https://www.kirmus.ee/et/tegevus/galerii/ain-kaalepi-naituse-suvenaeratus-suul-avamine-4062026
📷 Alar Madisson

Täna on 65. sünnipäev kõikide suurte ja väikeste laste lemmikul, Sipsikul!💐 🥳Sipsik on Eesti ühe armastatuima lastekirja...
05/06/2026

Täna on 65. sünnipäev kõikide suurte ja väikeste laste lemmikul, Sipsikul!💐
🥳Sipsik on Eesti ühe armastatuima lastekirjaniku Eno Raua vahva raamatutegelane. Esimest korda nägi Sipsiku nimeline lasteraamat ilmavalgust aastal 1962. Esimene lugu Sipsikust ilmus ajakirjas "Täheke" 1961. aastal.
Teosest on ilmunud mitmeid kordustrükke. Välja on antud ka inglise, komi, leedu, läti, poola, saksa, soome, tadžiki, udmurdi, ukraina, valgevene ja vene keeles.
Aino Pervik on meenutanud: "Sipsiku nime otsimine võttis veidi rohkem aega, kuid muidugi ei saanudki Mardi tehtud kaltsunukule panna muud nime kui Sipsik. Päriselt tähendab Sipsik põngerjat või jõmpsikat, ja kui mõnes kodus nimetatakse kedagi Sipsikuks, siis väike armas jõmpsikas ta ilmselt ka on. Ja kui ehk ei olegi väike, siis armas igatahes".
Sipsik on rääkiv, mõtlev ja üsna isepäine kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma väiksemale õele Anule. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates olid Anu ja Sipsik lahutamatud sõbrad! Sipsik sattus koos Anuga igasugustesse seiklustesse; koos käidi katusel ja ujumas, õpiti sukeldumist, sõideti taksos, oldi üksi kodus ja tehti muid põnevaid tegemisi.
Sipsikule andis kuju ja välimuse kunstnik Edgar Valter.
🎬 Joonsifilm Sipsikust valmis 2020. aastal Eesti-Taani koostööfilmina:
https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/pbOiQfMOLr/uTP8sOTXe8B
👉Uuri lisaks:
https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/sipsiku-sund
https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/sipsiku-esmatrukk
🧐Aga kust tuleb Sipsiku nimi ja mida see võiks tähendada?
https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28385
🪙Täna esitletakse Eesti panga poolt Sipsikule pühendatud uut Eesti 2 € münti. Mündikujunduse leidmiseks ei korraldatud seekord avalikku konkurssi, vaid see valmis koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega ja Eno Raua järeltulijatega, kasutades Edgar Valteri olemasolevaid illustratsioone.
https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2026-05/sipsik_12.05.26_1080x1350.mp4

📷EKLA, B 148:52, foto, J. Klõšeiko; kirjanik Eno Raud koos lastega Käsmus (1976)
📷 Heidi Maarja Melts, Arhiivraamatukogu "Sipsikud" erinevatesse keeltesse tõlgituna.

Täna tähistab oma 55. juubelit ajakirjanik ja luuletaja Karl -Martin Sinijärv (sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas). Palju...
04/06/2026

Täna tähistab oma 55. juubelit ajakirjanik ja luuletaja Karl -Martin Sinijärv (sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas). Palju õnne!💐
Aastatel 1977–1988 õppis Sinijärv Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988–1991 Tartu Riiklikus Ülikoolis kaugõppes eesti filoloogiat. Selle kõrvalt töötas ta arendusfirmas Urania ning ajakirjas Kultuur ja Elu.
✍️1992. aastast töötas Sinijärv Eesti Ekspressi ja 1993. aastast Liivimaa Kroonika toimetuses. Ta on olnud enne Eesti Kirjanike Liitu vastuvõtmist Tartu NAK-i liige. 2007. aasta aprillist kuni 2016. aastani oli Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees.

📺Karl -Martin Sinijärv oli aastatel 2001–2010 Eesti Televisiooni kultuurisaate "OP!" saatejuht, 2010–2014 juhtis ta ühe saatejuhina ETV kultuurisaadet "Jüri Üdi klubi".
Praegu töötab Sinijärv Eesti Rahvusraamatukogus kultuurinõunikuna. Temalt ilmub rohkelt raamatuarvustusi nii Postimehe raamaturubriigis kui mujal.

✍️Kirjanduslik tegevus
Kirjandusse tuli Sinijärv 1989. aastal luulekoguga "Kolmring", mis ilmus luulekassetis "Kassett '88" koos Tõnu Trubetsky, Ringo Ringvee ja Märt Väljataga loominguga. Juba Sinijärve esikkogus avaldus ta luulestiili omapära: ta kasutas futuristliku luule võttestikku, rakendas keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Kogus on keeletundlikkust ja kujundileidlikkust, ei puudu ka tundelüürika. Samu tunnusjooni on Sinijärve teisteski luulekogudes, kuid 1990. aastate teisel poolest paistab Sinijärve luule "täiskasvanulikum", on tunda kurbust, allaandmist ning tajutav on stiilipingete lõõgastumine.
Hiljem on ta osalenud kaardipaki formaadis luulekogumikes "Kaardipakk" ja "Kaardipakk Kaks" koos Triin Soometsa, Elo Viidingu, Asko Künnapi ja Jürgen Roostega. Hiljuti ilmus tema ja Urve Sinijärve toimetatud luulekogu taimedest "Hortus poeticus. Valimik eesti taimeluulet", kuhu on tee leidnud üle 140 eesti autori loodud luuletuse, mis on valitud võimalikult laia ajaskaalat ja eripalgelisust silmas pidades. Luuletusi ilmestavad lisaks suure põhjalikkuse ja täpsusega tehtud taimeportreedele ka herbaariumilehed.
Sinijärv on 17. aprillist 2005 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ning on Tallinna kesklinna linnaosakogu liige.
🏆Tunnustus
2002 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Artutart & 39")
2005 – Aasta Rosin (kogumik "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", autorid Karl-Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte ja Peep Pedmanson; pildid: Jüri Mildeberg)
2013 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
📺Karl -Martin Sinijärv kultuurisaate OP! saate juhtimisest:
👉https://kultuur.err.ee/1609892476/karl-martin-sinijarv-hakkasin-op-i-juhtima-ilma-varem-saateid-nagemata
🧐Karl- Martin Sinijärve raamatuülevaade "See raamat tuleks koolilastele ära keelata, siis nad loeksivad ta ribadeks" (EKM Teaduskirjastuselt: Eesti muinasjutud III. Novellmuinasjutud)
👉https://raamatud.postimees.ee/8352443/sinijarv-soovitab-see-raamat-tuleks-koolilastele-ara-keelata-siis-nad-loeksivad-ta-ribadeks
📷EKLA, B -89:611; fotograaf Malev Toom (1991), ERA, DF:45742; perekonnaga Käsmus puhkamas ( 2019).

Täna on Ain Kaalepi 100. sünniaastapäev.🥀Ain Kaalep on tuntud luuletaja, näitekirjaniku, keelemehe, kriitiku ja tõlkijan...
04/06/2026

Täna on Ain Kaalepi 100. sünniaastapäev.🥀
Ain Kaalep on tuntud luuletaja, näitekirjaniku, keelemehe, kriitiku ja tõlkijana, samuti osales Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas ja oli üks 1992. aasta põhiseaduse koostajaid.
Ain Kaalep andis olulise panuse eesti keele, kultuuri ja rahvusliku demokraatia arengusse.
Kaalep võitles soomepoisi ja pitkapoisina Teises maailmasõjas ning viibis aasta Nõukogude vangistuses.
🎓Ta lõpetas Tartu Ülikooli soome-ugri keelte alal ja proovis elatuda kirjandusloomest. Hiljem sai temast hinnatud keele- ja kirjandusõpetaja ning õppejõud, kes innustas ja suunas mitut Eesti kultuuritegelaste põlvkonda. Laulva revolutsiooni järel oli ta Eesti Kongressi saadik ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastail 1989–2001 oli ta ajakirja Akadeemia peatoimetaja.
Kaalepi ainulaadne haare rikastas eesti luulekultuuri. Ta tõi eesti luulesse uusi vorme, lihvis värsiõpetust ja arendas mitut žanri täiuseni. Kaalep oli polüglott ja viljakas tõlkija.
👉Eesti keelde tõi ta mitmeid uudissõnu: teave, lõimima, etlema, vandel. Ta soovitas kasutada sõna "üksmeel" asemel rohkem mõistet "koosmeel", mis tähendab koos mõtlemist ja tegutsemist isegi siis, kui mõnes küsimuses jäädakse eriarvamusele
Kaalepi sügav huvi klassikalise Euroopa pärandi vastu ja järjekindel poolehoid põlisrahvastele aitasid okupatsiooniaastail eesti kultuuris alal hoida rahvusmeelset ja euroopalikku vaimu.
🧐Vaata lisaks, kuidas tähistatakse täna Ain Kaalepi mälestust nii Elvas kui Tartus mitmete sündmustega, kl 14.00 olete oodatud Eesti Kirjandusmuuseumisse näituse avamisele!

Neljapäeval, 4. juunil kell 14 avatakse Tartus Eesti kirjandusmuuseumis näitus «Suvenaeratus on suul. Ain Kaalep 100», mis tähistab ühe Eesti silmapaistvama kultuuritegelase, luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja Ain Kaalepi 100. sünniaastapäeva.

Täna on Eesti lipu päev 🇪🇪Sel aastal möödub 142 aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikus.🙏See päev märgib Eesti li...
04/06/2026

Täna on Eesti lipu päev 🇪🇪
Sel aastal möödub 142 aastat Eesti lipu õnnistamisest Otepää kirikus.🙏
See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 23. mail 1884 (uue kalendri järgi 4. juunil).
🇪🇪 Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004. aastal.
📌Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.
📷EKLA, A-29:360, foto autor: Armin Lomp
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu 50. aasta juubelipidustustelt Otepääl 1934. a. Mälestusmärgi avamine. Kõneleb J. Kõpp.

Täna kaitses TÜ haridusteaduste instituudis oma magistritööd meie juhtivteadur, folkloristikadoktor Liisi Laineste. Liis...
03/06/2026

Täna kaitses TÜ haridusteaduste instituudis oma magistritööd meie juhtivteadur, folkloristikadoktor Liisi Laineste. Liisi magistritöö kandis pealkirja: Dialoogiline lugemine keelelise arengu riskirühma kuuluvate laste narratiivsete oskuste arendamisel.
🎓Liisi juhendajateks olid TÜ logopeedia kaasprofessor Marika Padrik ja tegevlogopeed Aile Tomson, tööd oponeeris eripedagoogikamagister Kati Mäesaar.
✍️Magistritöös uuris Liisi, kuidas dialoogiline lugemine mõjutab keelelise arengu riskirühma laste narratiivseid oskusi. Sekkumisuuringu tulemusel selgus, et dialoogiline lugemine parandas laste jutustamisoskust, samuti kasutasid lapsed rohkem sisemisi seisundeid ja reaktsioone väljendavat sõnavara.
Liisil on plaan oma uurimustöö tulemusi rakendada ka praktikasse ning kaasata nooremaid sihtgruppe muuseumi tegevusse.

Palju õnne Liisile eduka kaitsmise puhul!💐

📷Kati Mäesaar

Address

Vanemuise 42
Tartu
51003

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 16:30

Telephone

+3727377700

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Kirjandusmuuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share

Category