Eesti Kirjandusmuuseum

Call Directions Website

Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Kirjandusmuuseum on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus. Eesti Kirjandusmuuseum asutati 1940.

aastal varem Eesti Rahva Muuseumi (1909) koosseisu kuulunud Arhiivraamatukogu (1909) ja Eesti Bibliograafia Asutise, Eesti Rahvaluule Arhiivi (1927) ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (1929) põhjal. Aastal 2000 liitusid EKM-ga Eesti Keele Instituudi folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnad. EKM-i arhiivid koguvad, säilitavad ja teevad avalikult kättesaadavaks rahvuslikku kultuuripärandit. Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ajaloolised kogud ning andmebaasid moodustavad tervikliku ja unikaalse osa rahvusteavikust ning rahvaluule ja kultuuriloo teaduskollektsioonidest.

Täna on 115. sünniaastapäev kirjanikul Aira Kaalul (kuni 9. aprillini 1938 Alma-Vilhelmine Kaal, alates aastast 1939 Air...
07/11/2026

Täna on 115. sünniaastapäev kirjanikul Aira Kaalul (kuni 9. aprillini 1938 Alma-Vilhelmine Kaal, alates aastast 1939 Aira Hone, 7. november 1911 Uuemõisa vald, Saaremaa – 7. aprill 1988)🥀
Aira Kaal lõpetas 1930. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi ja 1940. aastal Tartu Riikliku Ülikooli filosoofiateaduskonna.
1929. aastal sai ta Eesti Noorsoo Karskusliidu luulevõistlusel ergutusauhinna, äramärgitud luuletus ilmus noorsooajakirjas Kevadik. Luuletamine jätkus intensiivselt Tartus 1930. aastate keskel, kui Kaalust oli saanud 1930. aastal filosoofiateaduskonna üliõpilane. Tema kirjanduslikeks eeskujudeks olid toona R. M. Rilke, R. Tagore ja U. Masing.
Boheemlikule Aira Kaalule on Masing pühendanud koguni luuletuse „R**t“ kogus „Udu Toonela jõelt“.
Ta on kasutanud pseudonüümi R**t Uielu, selle nime all ilmus 1939. aastal Kaalu esimene romaan „Mamma ja mina“.
Aasta varem oli ta käsikirja saatnud Looduse romaanivõistlusele, see jäi aga auhinnata. Kaal ja Masing „olid Tartu saksikut akadeemilist seltskonda püüdnud šokeerida tavapärasest erinevalt riietudes, käest kinni käies ja ohjeldamatult uulitsal suitsetades (siis oli komme suitsetada kohvikuis ja mitte tänaval),“ on kaasaegsete mälestustele toetuvas essees „Uku Masing ja naised“ kirjutanud teoloog Raivo J. Raave.
👩‍🎓Oma filosoofiaõpingutes keskendus Kaal I. Kanti ja G. W. F. Hegeli mõttesüsteemidele. Elu- ja ilmavaate kujunemise seisukohast osutus aga määravaks osavõtt marksistlikest õpiringidest Tartus. Ülikooli lõpetas Kaal 1940.

📰Aastatel 1940–1941 töötas ajakirjanikuna mh Tartu Kommunisti juures, aastatel 1941–1945 oli NSV Liidu tagalas. Aastatel 1945–1950 töötas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis marksismi-leninismi kateedri vanemõppejõuna.
✍1950. aastast oli vabakutseline kirjanik. Kaalult on ilmunud luulet ja reisikirju.
Aira Kaal oli aastatel 1940–1951 NLKP liige, heideti siis parteist välja, kuid sai 1955. aastal uuesti NLKP liikmeks.
1944. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
1980. aastal kirjutas ta alla 40 kirjale.

🏆Tunnustus
1987 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Seitse tõtt ja seitse valet")
1971 – Eesti NSV teeneline kirjanik

Aira Kaal suri 1988 Tartus ja on maetud Pöide kalmistule.

📷EKLA, A 37-3938, Aira Kaal koos abikaasa Arthur Robert Hone` iga.

Sel novembrinädalal toimus Lõuna-Portugalis 🇵🇹Algarve piirkonna väikelinnas Taviras 20. valdkondadevaheline vanasõnakoll...
06/11/2026

Sel novembrinädalal toimus Lõuna-Portugalis 🇵🇹Algarve piirkonna väikelinnas Taviras 20. valdkondadevaheline vanasõnakollokvium (20th Interdisciplinary Colloquium on Proverbs, ICP26).

👉Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni (International Association of Paremiology, AIP-IAP) korraldatava iga-aastase teadusfoorumi eesmärk on tuua kokku maailma eri piirkondade vanasõnauurijaid, nende seas keeleteadlasi, folkloriste, psühholooge, filosoofe, ajaloolasi ja sotsiaalteadlasi. Kohtumised edendavad kultuuridevahelist dialoogi, tutvustavad tänapäevase vanasõnauurimise eri suundi ning aitavad kujundada ühist mõisteruumi ja metodoloogiat. Kollokviumi üks keskseid eesmärke on soodustada eri maade teadlaste koostööd ja vastastikust õppimist.
👉Olulisel kohal on ka vanasõnade roll kultuurilise identiteedi ja kultuuridevahelise mõistmise kujundamisel. Tänavuse kollokviumi laiemas temaatilises raamistikus pööratakse tähelepanu muu hulgas ÜRO kestliku arengu teaduse kümnenditele ning 2026. aastale kui rahvusvahelisele kestliku arengu vabatahtlike aastale.

👉Temaatiliste paneelide kõrval toimuvad kitsama fookusega sümpoosionid ja avalikud foorumid. Eesti vanasõnauurijatele on osalemine oluline nii viimaste aastate uurimistöö rahvusvaheliseks tutvustamiseks kui ka uute teaduskontaktide loomiseks.

👉20. kollokviumil osaleb sadakond delegaati 34 riigist ning nädala jooksul peetakse üle 70 vanasõnade ja vanasõnauurimisega seotud ettekande.
Eestit esindavad tänavu Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid ja Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv.

🧐Piret Voolaid pidas kollokviumil ettekande „Proverbs as Expressions of Intergenerational Bonds and Cultural Continuity: Evidence from Contemporary Estonia and the Estonian Diaspora“, milles ta analüüsis võrdlevalt 2025. aasta Järvamaa õpilaste perepärimuse kogumisaktsiooni ja 2026. aastal Toronto eestlaste seas tehtud välitööde vanasõnamaterjali. Ettekanne käsitles vanasõnu elava pärandi osana, mille kaudu kanduvad põlvest põlve edasi perekondlikud kogemused, väärtused ja kultuuriline mälu.
🧐Risto Järve ettekanne analüüsis vanasõnade esinemist linnaruumis ning uuris, kuidas pärimuskultuuri elemente kasutatakse tänapäevases avalikus kommunikatsioonis Selveri poeketi näitel. Ettekandes pöörati tähelepanu poeketi parklates asuvatele käruhoidlatele, kus vanasõnad täidavad ka kultuurilist funktsiooni, tuues rahvatarkuse igapäevasesse linnakeskkonda.

🙏Iga-aastase vanasõnakollokviumi peakorraldaja on Taviras elav vanasõnaentusiast Rui Soares.

🧐Lähemalt kollokviumi kohta
https://www.colloquium-proverbs.org/icp/en/colloquium

📺Ettekandeid saab järele vaadata ka YouTube’i kanalil:
2. november https://www.youtube.com/watch?v=TdbbhpdK3lE
3. november https://www.youtube.com/watch?v=XCQ2H5U5Y4M
4. november https://www.youtube.com/watch?v=a8iR39Jlz24
5. november https://www.youtube.com/live/Sd7WUbHm8zg
6. november https://www.youtube.com/watch?v=iDOHGVSDRZw

📷 erakogu, fotol Eesti Kirjandusmuuseumi esindajad koos kollokviumi korraldaja Rui Soaresega ning Piret ja Risto oma ettekandepaneelide osalejatega.

06/11/2026

👍Täna toimub Eesti Kirjandusmuuseumis kaheksas humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS.

Ettekannetes käsitlevad õpilased rahvatantsu loomist ja õpetamist, perekonnaajaloo uurimist, kohanimesid ja pärimust, meremehe mälestuste jäädvustamist, omaloomingulist fantaasiakirjandust, noorte luuletajate keelekasutust, nõukogudeaegset ajakirjanduskeelt, soome-ugri noorte identiteeti ning sooliste normide mõju noorte naiste enesekuvandile.
Noorte teesid leiab siit:
https://www.kirmus.ee/sites/default/files/2026-10/hunts_2026_veeb.pdf

Täna tähistab oma 80. sünnipäeva kirjanik Viivi Luik (sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas). Palju õnne!💐...
06/11/2026

Täna tähistab oma 80. sünnipäeva kirjanik Viivi Luik (sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas). Palju õnne!💐

Aastatel 1954–1965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu 8-klassilises Koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis.
📚1965.–1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik.

✍Alates 1970. aastast on ta Kirjanike Liidu liige.
🎓2025. aastal valiti ta õppeaastaks 2025–26 Tartu Ülikooli vabade kunstide professoriks.
📓1985. aastal ilmus Viivi Luige sulest märgiline teos "Seitsmes rahukevad", mis vaatleb sõjajärgseid aastaid läbi lapsesilmade. Romaan "Seitsmes rahukevad" tugineb Luige mälestustele lapsepõlvest Viljandimaal. Peategelase, ligi viieaastase lapse kaudu käsitleb ta Eesti NSV argipäeva 1950. aastate alguses Eesti külas. Tegevustik paigutub vahemikku 1950. aasta augustist 1951. aasta varakevadeni. Minavormis jutustaja tekstis vaheldub olevikukirjeldus lapse tulevikuvisioonide ning tagasivaadetega 1980. aastatest.
Loe lisaks:
https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/seitsmes-rahukevad

📖1992. aaastal pälvis Viivi Luik romaani "Ajaloo ilu" eest vabariigi kultuuripreemia.
Viivi Luige romaan "Ajaloo ilu" on suur ajastuüldistus, eesti kirjanduse üks esimesi sügavalt kosmopoliitseid teoseid. Põhiosa tegevusest toimub Riias, taustaks on 1968. aasta sündmused Prahas. Viivi Luigele omaselt on raamat kirjutatud intensiivses ja samas aistitavalt poeetilises keeles. Teos tõusis juba oma esmailmumisel kitsast eesti kultuuriruumist kõrgemale, tabas ajastunärvi, tegi võimsaid üldistusi lähtudes Euroopa ajaloost ja on tänaseks tõlgitud 14 keelde.
Vaata lisaks:
https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1944-1991/ajaloo-ilu

📚2023. aastal ilmus Luigelt "Kuldne kroon", mille kohta kirjutas Rein Veidemann: "See on osadussuhte loomine nende inimeste lugude ja saatustega, kes jutustajale on korda läinud, kuulunud tema ellu ja keda me nüüd, läbi paljude episoodide, millest omakorda paljud on anekdootlikud, ühtaegu grotesksed ja paatoslikud, müstiliste juhustega ümbritsetud – läbi nende oleme sisenenud ühte tähendustiinesse võrgustikku." (Arvamus, kultuur [ajalehe Postimees lisa] 18. III 2023)
Uuri lisaks:
https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-2000-2024/portreemaal

👍Tunnustus
1976 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Põliskevad")
1977 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Leopold aitab linnameest")
1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Rängast rõõmust")
1986 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Seitsmes rahukevad")
1986 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1986 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Seitsmes rahukevad")
1988 – Juhan Liivi luuleauhind ("On aastasaja lõpp. On öö")
1992 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia ("Ajaloo ilu")
2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
2006 – Salme Ekbaumi ja Minni Nurme koduluulepreemia (¨Kogutud luuletused 1962—1997")
2011 – Go Traveli reisiraamatu preemia ("Varjuteater")
2011 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia ("Varjuteater")
2017 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium
2019 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
2020 – Jaan Krossi kirjandusauhind (esseed ja artiklite kogumik "Pildi ilu rikkumise paratamatus")
2022 – Rahvusmõtte auhind
2026 – Riigivapi III klassi teenetemärk

🎧Kuula, kuidas kirjanik Tõnu Õnnepalu loeb katkendeid Viivi Luige "Seitsmendast rahukevadest"
https://klassikaraadio.err.ee/1609281056/jutujarg-seitsmes-rahukevad-1

📷EKLA, B-156:388, fotograaf Kalju Suur

👍Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Urmas Sutropi raamatut "Ali Fleki saaga. Islandi ...
04/11/2026

👍Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Urmas Sutropi raamatut "Ali Fleki saaga. Islandi muinasjutusaaga". See raamat annab targenemiseks imetabase võimaluse. Kasutagem teda, leiab Sinijärv.
Raamatuhuviline Sinijärv jätkab oma mõttelõnga:
"Hoopis huvitavam on, kuidas arukad isikud juhtunu, juhtumatu ja juhtuda võiva kokku võtavad ja sootuks uueks kedruseks ketravad. See annab elule võlu ja mõtetele jumet. Iidsete aegade lood toovad tänasesse tummisust ja loovad uut tegelikkust. Sest nõnda on elu kiik, nii saabub maailma hiilgus. Meie siin maailma kolmandaks põhjamaise riigina (meist rohkem põhjas on vaid Island ja Soome, kõik ülejäänud maad ulatuvad kaugemale lõunasse) võiksime maailma külmema otsa lugusid teada ja tunda".
https://kultuur.postimees.ee/8557128/lugemissoovitus-see-raamat-annab-targenemiseks-imetabase-voimaluse-kasutagem-teda

📖Head lugemist !

Raamat on saadaval meie e-poes:
👉https://pood.kirmus.ee/et/a/ali-fleki-saaga
📷 Alar Madisson

📣Rannapiigad toovad pärimusest inspiratsiooni ammutanud muusika Tartusse!Pühapäeval, 8. novembril kell 17 ootame Eesti K...
03/11/2026

📣Rannapiigad toovad pärimusest inspiratsiooni ammutanud muusika Tartusse!
Pühapäeval, 8. novembril kell 17 ootame Eesti Kirjandusmuuseumisse ansambli Õtekse kontserdile, kelle debüütalbum „Rannapiigad“ viib kuulajad muusikalisele rännakule Eesti pärimuse ja esivanemate radadele.
Oma esimese albumiga "Rannapiigad" lähevad noored pärimusmuusikud tagasi oma juurte juurde – sinna, kust nad on pärit. Tüdrukute esivanemad on pärit Pärnumaalt Rannametsast ning võib-olla just seetõttu on meri 🌊nende elus nii tähtsal kohal.
Kolm õde Rannametsast, on justkui rannapiigad – noored neiud, kes tahavad lustida, katsetada, avastada ja lihtsalt elu nautida.
🎼Seda kõike peegeldab ka nende muusika!
Nende debüütlbumil 💿on kuus lugu, millest igaüks kannab endas killukest Eesti pärimusest, kuid on õdede käe all saanud uue ja tänapäevase kõla.
Õtekse jaoks on oluline, et vanad laulud ja lood ei jääks ainult arhiividesse, vaid elaksid edasi, kõnetaksid uusi põlvkondi ning leiaksid oma koha ka tänapäeva muusikamaailmas. 💚
Nad ei taha pärimust lihtsalt säilitada – tahame seda edasi kanda, omal moel tõlgendada ja anda sellele uue hingamise.

Kontsert on tasuta! Olete oodatud!
Debüütalbumit „Rannapiigad“ saab kuulata nii YouTube’is kui ka Spotifys:
▶️ YouTube: https://www.youtube.com/watch?v=oIUv2wttgzc...
💚 Spotify: https://distrokid.com/hyperfollow/tekse/rannapiigad

24.–27. oktoobrini toimus Prantsusmaal Nizzas rahvusvaheline konverents „Ritualizing Nature, Ritualizing Care“, mille ke...
03/11/2026

24.–27. oktoobrini toimus Prantsusmaal Nizzas rahvusvaheline konverents „Ritualizing Nature, Ritualizing Care“, mille keskmes oli küsimus, kuidas inimene loob rituaalide kaudu suhteid looduse, keskkonna, loomade, taimede, maastike ja tervenemisega.

👉Konverentsi „Ritualizing Nature, Ritualizing Care" peakorraldaja Laurent S. Fournier ja tema meeskond ühendasid konverentsil SIEFi prantsuskeelse töörühma ja Rituaalse aasta töörühma jõud: neljast paralleelsektsioonist kahes peeti prantsuskeelseid ja kahes ingliskeelseid ettekandeid rituaaliuurimise, keskkonnaantropoloogia, folkloristika ja etnoloogia alal, pakkudes nii Euroopa kui ka kaugemate piirkondade traditsioonide põhjal laiahaardelist vaadet. Lisaks teadusettekannetele sai näha kolme temaatilist🎥 filmi ja humanitaarteadusi kasvatusteadustega ühendavaid kunstiprojekte🖼️.

🏆Konverentsi üheks oluliseks sündmuseks kujunes Emily Lyle’i preemia üleandmine Vito Carrassile artikli „The Rosary of 100 Requiem: Reviving an Old Ritual (and a Traditional Belief) in the Public Space of a Cemetery“ eest, mis ilmus kogumikus Ritual Year 13. City Rituals (2024).

🧐Konverentsi ettekanded keskendusid viiele teemale: pühad maastikud ja looduse sakraliseerimine, hoolimine kui rituaalne praktika, taimed ja etnobotaanika, tervenemine ning keskkonnakriis ja antropotseen. Võrreldes varasemate "Rituaalse aasta" töörühma konverentsidega oli seekord vähem klassikalist kalendripärimust ning rohkem tähelepanu ökoloogial, keskkonnakriisil, loodusega seotud vaimsusel, loodushoiul ja ravipraktikatel.

👍Silma jäi ka tugev Baltikumi osalus: Eesti-soome-ugri, Leedu ja Läti ettekanded moodustasid nähtava ploki ning tõid sisse pühapaikade, allikate, laulmise, saunatraditsioonide, looduspärandi, kuid ka väga isiklike looduskogemuste teema.
🧐Eesti ettekanded põhinesid välitööde tulemustel ja osutasid elava pärimuse põimumisviisidele ja arengusuundadele. Folkloristide Eva Toulouze, Nikolai Anisimovi ja Tatiana Anisimova ettekande keskmes oli "Looduse ritualiseerimine udmurdi kultuuris" (The ritualisation of nature in the Udmurt culture: natural sacred places in ritual
culture and mythological worldview), Natalia Ermakov käsitles teemat „Pühad allikad kui elav lüli esivanemate pärimuse ja uskumusmaailmaga“ (Sacred Springs as a Living Link to the Customs and
Beliefs of the Ancestors), 🎼 etnomusikoloigid Janika Oras ja Taive Särg rääkisid metsalaulupidudest ja looduses laulmisest🌲🌳 (Singing in Nature: Vocal Practices and Ritual
in Contemporary Estonia).

🐾 Mare Kõiva ja Maris Kuperjanovi ettekanne „Suhted loomadega: hoolitsemine ja nende vajadustega arvestamine” (Relationships with Animals, Caring
for Them, and Attending to Their Needs) analüüsis 2025. aastal seitsmest Sakalamaa koolist kogutud õpilaste vastuseid. Pärimuse kogumise noorte seas viis läbi Põhja-Sakala raamatukoguhoidja Monika Jõemaa.

📚Eesti delegatsioon andis Henry Bosco nimelisele raamatukogule üle ka valiku Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse väljaandeid.

👉Vaata lisaks: https://mshs.univ-cotedazur.fr/medias/fichier/rinarica-programme_1790665972631-pdf
https://www.siefhome.org/wg/franco/events

📷 erakogu

📍3. novembril kell 17.00 toimub Tallinna Kirjanike Majas lastekirjanduse õhtu, kus räägitakse õudus- ja jubejuttudest👻👹....
02/11/2026

📍3. novembril kell 17.00 toimub Tallinna Kirjanike Majas lastekirjanduse õhtu, kus räägitakse õudus- ja jubejuttudest👻👹.

🧐Miks lastele on läbi aegade meeldinud kuulata ja kirjutada õudseid lugusid, millised on head jubelood, kuidas need mõjuvad?
Vestlusringis arutlevad põhikooli õpilased Helmi Paju, Solveig Sävborg ja Paul Tepper ning folklorist R**t Hiiemäe, psühhoterapeut Monika Luik, Tähekese peatoimetaja Ilona Martson ja Hea Lapse peatoimetaja Kätlin Vainola.

👹 Üritusele on oodatud nii lapsed kui täiskasvanud!
✍️Toimub ka väike loovkirjutamise töötuba.

Pühapäeval, 1. novembril algas Portugalis 🇵🇹 Taviras 20. rahvusvaheline vanasõnakollokvium (Interdisciplinary Colloquium...
02/11/2026

Pühapäeval, 1. novembril algas Portugalis 🇵🇹 Taviras 20. rahvusvaheline vanasõnakollokvium (Interdisciplinary Colloquium on Proverbs, ICP), mis toob igal aastal kokku vanasõnauurijaid maailma eri paigust.
https://www.colloquium-proverbs.org/icp/en/general-presentation
Väikesest Tavirast on aastatega kujunenud omamoodi maailma vanasõnapealinn.

👍Kollokviumide traditsiooni algataja ja pikaajaline eestvedaja on Rui J. B. Soares, kohtumisi korraldab Rahvusvaheline Parömioloogia Assotsiatsioon (AIP-IAP).

Eesti folkloristid Eesti Kirjandusmuuseumist ja Tartu Ülikoolist on Tavira kohtumistel osalenud läbi aastate.
Tänavusel, juubelihõngulisel avatseremoonial Tavira linnavalitsuses andis Eesti Kirjandusmuuseumi tänukirja Rui Soaresele üle direktor Piret Voolaid ning loeti ette ka Eesti Vabariigi 🇪🇪suursaadiku Katrin Kivi tervitus kollokviumi osalejatele.
Suursaadik meenutas oma pöördumises Eesti ja Tavira pikaajalisi sidemeid, akadeemik Arvo Krikmanni olulist rolli ning tõstis esile ka Anneli Barani, Jonathan Roperi, Piret Voolaidi ja Risto Järve panust.

🤝Kõlama jäi oluline mõte, et teaduskoostöö ei sünni ühe kohtumisega, vaid hoitud suhete, usalduse ja teadmiste vahetamise kaudu. Seda usaldust ja koostööd on Tavira vanasõnakonverents läbi 20 aasta järjepidevalt loonud!

🧐Tutvu konverentsi programmiga siin:
https://www.colloquium-proverbs.org/icp/en/program
🧐Tänased ülekanded leiab siit:
https://www.youtube.com/live/TdbbhpdK3lE

📷erakogu

Address

Vanemuise 42
Tartu
51003

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 16:30

Telephone

+3727377700

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Kirjandusmuuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category