Kondase Keskus

Kondase Keskus Kondas Centre
🍓
Viljandi
Estonia
Open: Mon-Sun 11 am-6 pm
Avatud: E-P 11-18

Kondase Keskus soovib kõigile kaunist Võidupüha ja meeldivat jaaniaega! Pildil Maria Peedi (1913--2002) tikand. Tema näi...
23/06/2026

Kondase Keskus soovib kõigile kaunist Võidupüha ja meeldivat jaaniaega!

Pildil Maria Peedi (1913--2002) tikand. Tema näituse avame pühapäeval, kell 13.

Pühapäeval, 28. juunil kell 13 avatakse Kondase Keskuses mahukas näitus tikkimisest "Pikad pildid, peened niidid. Peened...
22/06/2026

Pühapäeval, 28. juunil kell 13 avatakse Kondase Keskuses mahukas näitus tikkimisest "Pikad pildid, peened niidid. Peened pildid, pikad niidid".

Näitus keskendub erakordse ja isikupärase käekirjaga tikkija Maria Peedi loomingule, mida täiendavad mõned temaga sisuliselt või paikkondlikult seotud autorid.

Saaremaalt Tornimäelt pärit Maria Peedi (1913–2002) looming moodustab näituse selge keskme. Eksponeeritud on üle kahesaja töö, alates maalilistest tikitud piltidest, gobeläänidest, maalidest, kudumitest kuni Muhu pättideni. Maria Peedi töödes kohtab lapsepõlvemälestusi, Saaremaa maastikke, taluelu ja loomi, kõike seda, mis oli talle lähedane ja tuttav. Ta ei korranud valmis mustreid, vaid lõi oma pildid mälu, vaatluse, tähelepanekute ja kujutlusvõime järgi.

Maria Peedi tööde kõrvale on põimitud Harri Aeru (1920–2006) looming. Vaid mõne kilomeetri kaugusel Orissaares elanud ja tegutsenud Aer lõi ristpistes suuri jutustavaid piltvaipu ning väiksemaid pilte, milles kohalik elu, ajalugu, rahvajutud ja piiblilood kanduvad Saaremaa maastikule – vahel tõsiselt, vahel huumoriga. Lugematutest pistetest koosnevate vaipadega soovis ta saarenaistele tõestada, et tikkimine ei ole ainult naistetöö ning ka mehed võivad nõela ja niidiga midagi suurejoonelist luua.

Muhus ja Saaremaal on tikkimine olnud osa igapäevaelust, sellest on räägitud, seda on harrastatud ning mustreid ja töövõtteid on jagatud. Selle taustal paistavad Maria Peet ja Harri Aer silma oma iseseisva käekirjaga, kus tuttav kohalik aines on muutunud isiklikuks ja äratuntavalt ainulaadseks pildimaailmaks.

Väiksema valikuga on näitusel esindatud Hilda Vilde (1921–2013) looming, milles tõusevad esile värviküllus, dekoratiivsus ja eri materjalide vaba ühendamine. Ka tema tööd ei järgi etteantud mustreid, vaid liiguvad fantaasia juhatusel värvist värvini ja pinnast pinnani.

Lisaks on näitusel ka üksikuid anonüümsete loojate töid, mille autorite nimed on kadunud, kuid looming alles. Ka neis ei korrata võõraid mustreid, vaid luuakse midagi oma. Nii sünnivad pikad pildid peentest niitidest ja peened pildid pikkadest niitidest, üks töö ulatub teiseni, üks käekiri kõneleb teisega ning Maria Peedi loomingu ümber kujuneb mitme looja ühine, kuid mitte ühetaoline pildimaailm.

Näituse kuraator ja kujundaja on Mari Vallikivi

Tööd pärinevad arvukatest erakogudest, Eesti Vabaõhumuuseumist ja Eesti Rahva Muuseumi kogust.

Näitus jääb avatuks kuni 31. oktoobrini 2026 ja seda toetab Eesti Kultuurkapital.

Aitäh kõigile, kes on näitust külastanud, teid on nii palju olnud!Täna õhtuni on võimalik Köleri näitust meie majas vaad...
17/06/2026

Aitäh kõigile, kes on näitust külastanud, teid on nii palju olnud!

Täna õhtuni on võimalik Köleri näitust meie majas vaadata.

Kondase Keskuse teisel korrusel on värskelt avatud Tuuli Puhvli ja Sulev Kuuse näitus "Lilled väärikale hiirele". Missug...
15/06/2026

Kondase Keskuse teisel korrusel on värskelt avatud Tuuli Puhvli ja Sulev Kuuse näitus "Lilled väärikale hiirele". Missuguse näitusega on tegu? Kes on see väärikas hiir?

"Kuidas me Suleviga väärikate hiirte näitust tegime."
Seletuskiri.

Et kõik ausalt ära rääkida, võiks alustada näiteks sealt, et mõned head aastad tagasi kutsus Edith meid Suleviga tegema Prima Vista kunstiprogrammi näitust Tiibetist, kus me mõlemad eri aegadel käinud olime. Sulevi fotodest ja minu maalitud taustadest sündisid kollaažid, aga põhiline oli see, et koostöö oli väga tore ja lõbus protsess, millest jäi ilus mälestus ja väike kripeldus, et ehk võiks veelgi proovida. Teine oluline sündmus oli see, kui möödunud aasta sügisel kutsus Pille meid enda poole maale taimetrükki proovima.

Nüüd jõuame lõpuks siis selle näituse juurde, mille Sulev 2025. aasta novembrisse Promenaadiviide kokku oli leppinud ja millest meil septembri alguseks polnud muud, kui plaan seda koos teha. Hüvaks nõuks sai idee, et tõmbame raamidele juba taimedega trükitud kangad ja hakkame siis samm-sammult edasi minema. Minu plaan oli, et temaatiline ja sisuline pool lähtuks Sulevi erialast – bioloogia, teadusjoonised, rakud, laborihiired. Taimed on niigi juba taustaks.

Esmalt võtsime kätte akvarellipliiatsid ja joonistasime ja kirjutasime töödele jooniseid ja tekstilõike Sulevi ülikooliaegsetest konspektidest. Siis tegime sedasama mõnda kohta veel diatüüpiatehnikas (tõmmis trükivärviga kaetud plaadilt kanga teiselt poolt joonistades). Seejärel lõikas Sulev linoolist välja kolm-neli erinevat hiirekest ja trükkis neid vapralt ja väärikalt töödele. Ja siis läks veel eriti lõbusaks, kui sai välja otsitud kaltsukott ja sealt tükikesi (või ka pool vihmavarju) töödele kleebitud-tikitud. Sulev osutus ütlemata tubliks tikkijaks, praktiseerides erilise osavusega üleaisapistet ja kuusepistet.

Nõnda see näitus kahe kuuga valmis saigi. Ühtegi päeva üle ei jäänud, aga puudu ka ei tulnud. Koostöö oli loominguline ja lustlik. Kui ühel ideed või jaks otsa said, siis teisel ikka mingi plaan taskus oli.

Omamoodi tegelaseks terves selles loomisloos sai aga Daniel Keyesi raamat «Lilled Algernonile», mida me Suleviga mõlemad ahnelt üle lugesime. See on lugu vaimselt alaarenenud mehest Charlie Gordonist, kes läbib eksperimendi, et oma intelligentsi suurendada. Katse prototüübiks saab laborihiir Algernon, kelle peal protseduur edukalt toimib. Lõpuks langeb ka ülimalt intelligentseks muutunud Charlie Gordon hääbuvasse seisundisse, jättes oma viimaseks palveks panna lilled hiir Algernoni hauale. See jutt oli näituse autoritele aastaid hiljemgi sellise mõjuga, et näituse nimeks osutus „Lilled väärikale hiirele“, parafraseerides D. Kayesi novelli pealkirja.

Järgmiseks juhtus see, et Mare Hunt Kondasest tuli eelmisel sügisel Tartusse Promenaadi 5-de meie näituse avamisele, ja kutsuski meid Suleviga väga kenasti oma töödega Viljandisse näitust tegema. Kutse võtsime me loomulikult lahkelt vastu, mõne töö tegime juurde ka 2026. aastal ja siin me nüüd olemegi.

Tuuli Puhvel ja Sulev Kuuse

Viimaseid päevi on Kondase Keskuses avatud ka Esko Lepa graafikanäitus. Esko Lepp (1906–1977) oli eesti kunstnik, kes sa...
14/06/2026

Viimaseid päevi on Kondase Keskuses avatud ka Esko Lepa graafikanäitus.

Esko Lepp (1906–1977) oli eesti kunstnik, kes saavutas tunnustuse eelkõige puugravüüridega. Nooruses juhtunud õnnetuse tagajärjel kaotas ta vasaku käe sõrmed. Sellele vaatamata kujunes temast mitmekülgne ja tehniliselt osav graafik.

Näitus tutvustab erakogus asuvaid graafik Esko Lepa akvatinta tehnikas teostatud töid. 2026. aasta märtsis möödub kunstniku sünnist 120 aastat.

đź“· Annika Vihmann

Meie näitusel saab näha erakogusse kuuluvat tööd, etüüdi maalile “Lorelei needmine munkade poolt”. Müügiedu lootuses teh...
12/06/2026

Meie näitusel saab näha erakogusse kuuluvat tööd, etüüdi maalile “Lorelei needmine munkade poolt”. Müügiedu lootuses tehtud maal paistab silma oma mastaapsusega.

„Lorelei“ puhul on tegu ühe vähese kirjandusest inspireeritud teosega Köleri loomingus. Pole lõplikult selge, kas Kölerit ajendas Heinrich Heine luuletus kaljul istuvast näkist, kes oma lauluga laevnikke peibutab, või Clemens Brentano ballaad „Lore Lay”, kus õnnetu armastuse tõttu elutahte kaotanud kaunist nõida soovitakse nunnaks pühitseda.

Kindel on aga see, et Köler maalis selle märkimisväärsete mõõtudega (398 × 346,5 cm) ja talle stiililt ebatüüpilise teose ajal, mil ta oli sunnitud seoses Kuntaugani mõisaostuga võlausaldajate eest välismaale põgenema. Äärmiselt eksalteeritud, dünaamiline ja dekoratiivne salongimaal oli loodud suure müügiedu lootuses, kuid pälvis pigem kriitilise vastuvõtu.

Maalil seisab kuldjuukseline Lorelei veemöllus, samal ajal kui mungad lähenevad talle tõrvikute ja ristiga. Eestis on seda teost tõlgendatud ka kui allegooriat ristiusu tulekust Liivimaale, vastasseisuna muistse usundi ja ristirüütlite vahel, mistõttu see on saanud hiljem lisapealkirja "Ristiusu tulek Liivimaale". Samas ei pruukinud selline tähendus olla kunstniku eesmärk.

Monumentaalne ja efektne kompositsioon sobis hästi XIX sajandi lõpu salonginäituste maitsega ning oli selgelt mõeldud publiku tähelepanu püüdmiseks. Ostjat „Loreleile“ välismaal siiski ei leitud ja teos jõudis hiljem Eestisse: esialgu Börsikomitee valdusesse Tallinnas, pärast juba Eesti kunstimuuseumi kollektsiooni.

Pildil Kondase keskuses näha olev etüüd, originaalteos (selle reprot näeb Viljandi muuseumis) ning foto Köleri 150. sünnipäeva tähistamisest Kadrioru kunstimuuseumis, kust saab hästi aimu teose mastaapsusest.

Fotod: Masha Bakhtina, Rahvusarhiivi Meediateek

Johann Köler
Viljandi Muuseum

Ees on tegus nädalavahetus.📍 Tänasest algavad Ugala teatri selle hooaja etendused "Kondas ja maasikasööjad". Enne iga et...
12/06/2026

Ees on tegus nädalavahetus.

📍 Tänasest algavad Ugala teatri selle hooaja etendused "Kondas ja maasikasööjad". Enne iga etendust toimuvad kuraatorituurid Kondase Keskuses.

📍 Laupäeval, 13. juunil toimub viimane kaksiktuur näitusel "Köler 200". Algus kell 11 Viljandi Muuseumi juurest. Vaata rohkem siit: https://fb.me/e/4CMBiTPya

📍 Laupäeval, 13. juunil kell 16 toimub Tuuli Puhvli ja Sulev Kuuse näituse "Lilled väärikale hiirele" avamine

Krimmi võlu ja valu. Krimmiga seostus Johann Köleril palju ilusaid, aga ka valusaid hetki.Esimest korda sõitis kunstnik ...
11/06/2026

Krimmi võlu ja valu. Krimmiga seostus Johann Köleril palju ilusaid, aga ka valusaid hetki.

Esimest korda sõitis kunstnik Krimmi 1872. aastal, et külastada Mšatka mõisas elavat head sõpra – loodusteadlast, publitsisti ja sotsioloogi Nikolai Danilevskit ning tema abikaasat Olgat.

Krimmi lopsakas loodus ja soe päikesevalgus avaldas Kölerile sügavat muljet. Suursugused mäestikud ja avarad merevaated meenutasid talle tõenäoliselt Itaaliat ning innustasid taas maastikumaaliga tegelema.

Krimmiga seondub aga ka üks Köleri elu suuremaid pettumusi. 1882. aastal nõustus ta toetama eestlastest väljarändajaid Kuntaugani mõisa ostul. Kölerilt oodati märksa suuremat panust, kui tal oli võimalik anda, ning vaatamata jõupingutustele lõppes ettevõtmine läbikukkumisega.

1889. aastal müüdi mõis oksjonil, osanikud kaotasid vara ja jäid võlgadesse. Sama saatus tabas ka Kölerit. Pettununa ja laostununa veetis ta oma viimased aastad Peterburis, tõmbudes tagasi nii avalikust elust kui ka rahvuslikust tegevusest.

Johann Köleri maastikumaale, portreid ja visandeid näeb Kondase keskuses 17. juunini.

Fotod: Masha Bakhtina ja EKM Digitaalkogu
Johann Köler

Kondase Keskuse alt on värskelt ilmunud raamat "Eduard Timbermann". Autor on Mari Vallikivi.Raamat jutustab traagilise s...
11/06/2026

Kondase Keskuse alt on värskelt ilmunud raamat "Eduard Timbermann". Autor on Mari Vallikivi.

Raamat jutustab traagilise saatusega andeka kunstniku Eduard Timbermanni (1905–1935) loo.
Timbermannist kujunes Pallases Ado Vabbe õpilasena enese suhtes nõudlik ja iseseisev kunstnik, kelle loomingus tõusevad esile akvarellid, milles avalduvad vaoshoitud tundlikkus, vormiline selgus ja eriline värvimeel. Lisaks ülevaatele elukäigust ja loomingulisest kujunemisest leiab lugeja raamatust Eduard Timbermanni märkmed, kaasõpilaste mälestused, teoste loetelu, näituste nimekirja ning rohkelt fotomaterjali ja teoste reproduktsioonid.

Raamatut saab osta hetkel Kondase Keskusest, Tartu kunstimuuseumist ning Rahva Raamatu kauplustest ĂĽle Eesti.

Address

Pikk 8
Viljandi
71003

Opening Hours

Monday 11:00 - 18:00
Tuesday 11:00 - 18:00
Wednesday 11:00 - 18:00
Thursday 11:00 - 18:00
Friday 11:00 - 18:00
Saturday 11:00 - 18:00
Sunday 11:00 - 18:00

Telephone

+3724333968

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Kondase Keskus posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Museum

Send a message to Kondase Keskus:

Shortcuts

Share

Category