Eesti Turbamuuseum

Eesti Turbamuuseum 26.02.1939 aastal alustas Tootsis tööd Eesti esimene briketivabrik.

Täna tegutseb ajaoolises briketivabrikus muuseum, kus on ainsana siin piirkonnas võimalik tutvuda ajaloolise vabriku hoonega ja kuulata lugusid Tootsi alevi ja tööstuse arengu kohta.

TOOTSI RAHVALOOD nr 3. „Kõver võll”Priiks sain punaväest 1974.a. dets. algul. 1975.a. algupoole õnnestus tööle asuda teh...
04/06/2026

TOOTSI RAHVALOOD nr 3. „Kõver võll”

Priiks sain punaväest 1974.a. dets. algul. 1975.a. algupoole õnnestus tööle asuda tehnoloog - normeerijana Tootsi Briketitööstuses mehhaanika jaoskonnas. Minu esimesel töösuvel juhtus jaoskonnas intsident, mis esmapilgul olnuks ühele osalejale pisut nahutamist väärt, aga tagantjärgi meenutades, üsna naljakas lugu.
Suvel turbatootmise perioodil, mil toimus rabas ka nädalavahetustel töö, oli meh. jsk. kohustus nädalavahetustel tööpostil hoida meistrit või tehnoloogi ja treialit kes tundis ka metalli freespinke. Meeskonna ülesanne oli turbamasinate võimalike avariiremontide kiire läbi viimine.
Ühel sellisel nädalavahetusel oligi metallimeeste abi vajalik. Laupäeva hommikupoolikul tuli raba remondimeister kiiruga töökotta turbamasina reduktori kõver võll kaenlas ja kohe treiali juurde, ilma, et oleks valvemeistrit teavitanud. Seletas treialile, et tal joonist võlli kohta pole, tehku treial kiiresti eeskuju järgi täpselt samasugune võll. Treialile tööülesanne kätte antud, punus raba remondimeister oma tööpostile tagasi, lubas mõne tunni pärast uuele võllile järele tulla.
Treial tegi uue võlli valmis, aga see polnud täpselt selline, nagu rabameister käskinud oli. Treial läks uue võlliga sepikotta ja vasara all lõi võlli täpselt sama kõveraks, nagu oli ette antud vana võll. Ei teagi, mis vigurimõtted sel treialil peas olid, aga temp sai tehtud.
Mõne tunni pärast tuli raba meister oma uuele võllile järgele, nähes treiali poolt valmis tehtud võlli, läks suureks lärmiks. Raba meister süüdistas treialit sabotaažis ning lubas ettevõtte direktorile ära kaevata. Sai metalli meistergi oma osa sest sajatusest. Miks ei kontrollinud treiali tööd. Kuna raba meister andis ülesande otse treialile, ilma metalli meistrit teavitamata, siis saigi juhtuda see, mis juhtus. Asi siiski lahenes, treitud sai uus võll ja jäi kõveraks löömata, aga lugu jõudis ikkagi direktori kõrvu, kuid olulist lainetust ei tekkinud.

Lev Suni meenutus.

TOOTSI RAHVALOOD nr.2„Minu esimene tööpäev turbarabas” Autor Lev Suni, foto muuseumi arhiiv.Olin umbes 5 või 6. aastane,...
29/05/2026

TOOTSI RAHVALOOD nr.2

„Minu esimene tööpäev turbarabas”

Autor Lev Suni, foto muuseumi arhiiv.

Olin umbes 5 või 6. aastane, elasime toona Kesk 11 suure ahjuga toas. Möödunud sajandi 50-date lõpuaastail töötas isa turbarabas neljanda piirkonna mehhaanikuna. Lugu, millest kirjutan, omal üksikasjalikult enam meeles polnud, aga tänu isa meenutusele ajal, mil ma juba tehnikumi õppur olin, sai juhtum soos uue valguse.
Varakevadel enne turba tootmise hooaja algust rääkisin isale, et ta mind turbarappa kaasa võtaks ja seda õige mitu korda, kuniks lubaduse kätte sain. Ma polnud siis veel kordagi turbarabas käinud ja pealegi ahvatles mind motikaga sõidutamine. Tänu oma ametile oli isale tööstuse poolt tööalaseks kasutamiseks soolo mootorratas IZ- 56.
Lõpuks jõudis kätte kauaoodatud maikuu päev kui isa ühel hommikupoolikul motikaga koduukse ette tuli. Hommikupoolik oli kuldselt ilus ja kuldnokad tegutsesid õuel oleva vana kase külge riputatud pesakasti kallal.
Ema sättis mulle kaasa toidukotti, aga isa ei pidanud seda vajalikuks, sest oli eelmisel päeval söögivagunisse mulle ka toidu tellinud. Turbatootjatele organiseeris kogu hooaja vältel tööstus tasuta toidu ja seda „supivagunit” vedas mootorvedur piirkonna keskustesse.
Isa sättis mind enda ette motika paagi peale istuma, lõi sikli käima ja läkski sõiduks. Ma polnud kunagi motikaga sõita saanud, ainus sõiduriist oli meil vana vene sinine jalgratas, mille rehvid tikkusid alailma tühjaks minema.
Linnu lennul ja peagi olime isa töö juures soos. Isa hakkas tegelema koos keevitaja Ruudiga pööraja remondiga ja mina otsustasin pisut ringi vaadata. Polnud ma ju kunagi sellist avarust näinud, p**ki väljakuid ja lood vertikaalseid väljakukraavide nõlvu. Kange ahvatlus üle kraavide hüpata sai võitu ja see hüppamine mõneti ka õnnestus, kuniks ühel korral vajus kraavi perv jalge alt ja olingi nabast saadik kraavi põhjas olevas turbamudas. Rabelesin, mis ma rabelesin, aga selgeks sai peagi, et omal jõul kraavi põhjast välja ei pääse.
Lõunasöögi aeg hakkas kätte jõudma ja isa pilk libises üle piirkonna õue, et mind sööma kutsuda, aga poissi ei kusagil. Õnneks oli keevitaja Ruudi märganud mind minemas turbaväljade poole. Isa võttis motika ja minu otsimise operatsioon algas. Minu hädakisa peale leidis isa mind kraavist, tiris üleni mudase poja välja ja piirkonna õuel oleva tuletõrje veetiigi ääres kooriti mind riidest lahti ning saadeti „supivagunisse” oma portsu sööma. Söögi ajal vaatasid töölised seda paljast poissi kerge heatahtliku muigega.
Tiigivees said riided loputatud, päike ja tuul tegid oma töö ning minu tööpäeva lõpuks olid kuivad ja puhtad riided jälle seljas. Isa tööpäev oli p**k, seepärast viis ta mind motikaga vahepeal koju ja ise sõitis tööle tagasi.
Selline oligi minu „esimene tööpäev” isaga turbasoos.

Leo Suni meenutus.

TOOTSI RAHVALOOD: "Millist kangi peab vajutama?“ Esimene lugu on saabunud, Aitäh autorile!Teksti autor Aare Rohelpuu, te...
28/05/2026

TOOTSI RAHVALOOD: "Millist kangi peab vajutama?“

Esimene lugu on saabunud, Aitäh autorile!
Teksti autor Aare Rohelpuu, teksti toimetas Kalev Kaljuste koos AI-ga. Foto muuseumi arhiivist.

„Millist kangi peab vajutama?“ – meenutus Tootsi turbaväljadelt aastast 1973

„Neid lugusid on mul küll ja küll,“ muigab 70-aastane Aare Rohelpuu, meenutades oma nooruspõlve tööpäevi Tootsi turbaväljadel.

1973 aastal töötas ta transpordiosakonnas ning noore mehena tuli läbida ka autojuhiõpe. Selleks saadeti ta Pärnusse, aadressile Pärnu mnt 27, kus omandati vajalikud teadmised ja load. „Paberid sain kätte, aga olin veel natuke noorem kui 18,“ meenutab ta muiates.

Tagasi tööle jõudes ei läinud kaua, kui osakonna juhataja – kelle eesnimi on tänaseks meelest läinud, kuid perekonnanimeks oli Hinnobert – kutsus noormehe enda juurde.

„Nüüd oled autojuht. Võtad veduri ja lähed rappa. Oskad küll,“ kõlas ülemuse kindel korraldus.

Aare oli näinud küll, kuidas vedurit käivitatakse. Masinal oli traktori mootor ning käivitusmootori sai ta probleemideta tööle. Kuid siis tekkis tõrge – millist kangi edasi vajutada?

„Eks see käivitus seal jorises ja mina jooksin tagasi ülemuse juurde küsima, et millist kangi peab vajutama,“ räägib ta naerdes.

Ülemus puhkes südamest naerma. „Pidas mind vist naljameheks, et autojuht ei oska veduriga sõita.“

Noorel mehel endal nalja polnud. „Olin enda peale ikka päris tige.“

Lõpuks näitas juhataja vajalikud võtted ette, suretas mootori välja ja käskis nüüd juba iseseisvalt proovida. Seekord tuli kõik välja ning sõit rappa sai tehtud.

„Töö sai tehtud ja päev korda läinud,“ ütleb Aare. „Mäletan seda kõike siiani väga hästi – nagu oleks eile juhtunud.“

Head tootsikad ja FB-lehe jälgijad!„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.“Kas sul on meeles mõni eriline lugu Tootsi...
27/05/2026

Head tootsikad ja FB-lehe jälgijad!

„Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.“

Kas sul on meeles mõni eriline lugu Tootsist, turbavabrikust, rabatööst, rongisõitudest või lihtsalt elust meie alevis? Võib-olla on sul vanu fotosid, mälestusi, naljakaid juhtumeid või meenutusi inimestest, kes kujundasid Tootsi elu ja ajalugu.

MTÜ Eesti Turbamuuseum kutsub kõiki jagama oma mälestusi ja lugusid, et hoida elus Tootsi pärandit ning talletada see ka tulevastele põlvedele. Saadetud lood avaldame Eesti Turbamuuseumi FB lehel

Kirjuta kommentaaridesse või messengeri, saada meile oma lugu või võta ühendust:
📧 [email protected]
📞 +372 513 7439
Fotol Tootsi raba töömehed 1946.a. võte.

AJALOONURK Noorusunistusest sai elukutse„Pärn Kommunist“ 8.septembril 1969.a.Enam kui kahekümne aasta p**kusel töömehete...
27/05/2026

AJALOONURK Noorusunistusest sai elukutse
„Pärn Kommunist“ 8.septembril 1969.a.

Enam kui kahekümne aasta p**kusel töömeheteel on Arno Kontus jõudnud selleni, millest poisikesepõlves unistas. Huvist salapärase masinatemaailma vastu jättis kuueteistkümneaastane nooruk maha väikese kodutalu Kaisma järve kaldal ja seadis 1946.a. sammud Tootsi töölisasula poole.
Esimestel kuudel masinatega otsest tutvust teha ei õnnestunud. Tööd tuli alustada elamu-ja kommunaalosakonnas. Ent juba järgmine aasta viis A. Kontuse mitmekesise tehnika keskele, freesturbajaoskonda. Alguses paar nädalat õpipoisiaega ja selle järel esimesed tööülesanded omal käel.
Nendel aastatel viidi läbi turbaväljade töö kompleksne mehhaniseerimine. Sõjajärgsel perioodil tunti spetsialistidest puudust ka kombinaadis. Nii töötaski masinatesse kiindunud noormees traktorit ilma kutsetunnistuseta kolm aastat, kuni sõjaväeteenistusse minekuni. Ja alles 1953.a. kevadel, kui seljataga oli õhtune traktoristide kursus, võttis A. Kontus eksamikomisjonilt vastu mehhanisaatoripaberid.
Taas järgnesid aastad pruunidel turbapõldudel, osavates kätes lintmasina kuulekad juhtimishoovad. See kestis seni, kuni 1958.a. talvel remondi ajal õnnetusjuhtum ta mõneks ajaks rivist välja lõi. Muidugi ei tulnud pärast ravi enam kõne alla pidev tolmune töö freesturbamasinatel. Veel samal aastal aga sai A. Kontus oma osakonnas jälle töövahendiks masina, seekord buldooseri S-80. Et see oli kombinaadis ainuke kaheksakümne hobujõuline buldooser, siis on viimased kümmekond aastat olnud vaid katkematu ruttamiste ahel ühelt tööobjektilt teisele. Kui aastat kümme tagasi asuti rajama aianduskrunte kivide-kändude ja saviaukudega ülekülvatud jäätmaale, tuli buldooserijuhil kõigepealt tükk tööd teha, enne kui seal midagi ette võtta sai. Vähesed teavad sedagi, et kombinaadi uuel autoteel, mille kaudu läheb iga päev vabariiki laiali kümneid autokoormaid freesturvast, turbabriketti, hapnikku, vesiklaasi ja muudki, tegi esimese planeerimistöö jälle A. Kontus.
Analoogiline on ka Kooli ja Ehitajate tänava saamislugu. Tema rajatud vundamendisüvenditele on kerkinud ühiselamu, kauplussöökla, lasteaed – enam kui pool tosinat uusehitust, tema on andnud viimase lihvi ka ehitustellingutest vabastatud hoonete ümbrusele.
Nendele töödele nagu ei oskagi enam juurde lisada talviseid turbaaunade lahtilükkamisi, pinnasekoorimisi kruusakarjäärides, teedepuhastamisi. Ent ilmne on see, et igaühesse nendest on kätketud tema lapsepõlveunistuse teokssaamise rõõmud.

A. Tamm

Vahenurme noored ja tegusad Tootsi ajaloo ja tänapäevaga tutvumas🤗 Põhja-Pärnumaa kogukond Kalev Kaljuste Pärnu-Jaagupi...
24/05/2026

Vahenurme noored ja tegusad Tootsi ajaloo ja tänapäevaga tutvumas🤗 Põhja-Pärnumaa kogukond Kalev Kaljuste Pärnu-Jaagupi Kogukond

AJALOONURK Tootsi ajalugu OSA 2Riigikorra vahetumineEesti Vabariigi periood lõppes Tootsiski 1940. aasta juunisündmuste...
13/05/2026

AJALOONURK Tootsi ajalugu OSA 2

Riigikorra vahetumine

Eesti Vabariigi periood lõppes Tootsiski 1940. aasta juunisündmustega, mil Eestis kehtestati nõukogude kord. Tootsi briketitehas sai töötada Eesti Vabariigi ajal lühikest aega.

Seoses riigivolikogu valimiste lõppemisega, kus Eesti Töötava Rahva Liit sai hiilgava poolehoiu osaliseks, korraldati kolmapäeval 14 juulil suured võidumiitingud Tootsis ja Mõisaküla linnas. Tootsi briketitööstuses lõpetati töö kell 2 päeval, misjärel tööliskond asus ettevalmistusteks võidumiitinguks. See leidis aset kell 4 peale lõunat.

Briketitehase algaastatega käis kaasas terve rida huvitavaid seiku ja sündmuseid, mida kajastasid tolleaegsed ajalehed.

Pärnu Rahva Hääle 1940.aasta 13-ja 19. juuli veergudelt võis lugeda, et Tootsi briketivabriku tööline Anton Pärn tegi avalduse kriminaalpolitseile. 9. juuli keskpäeval olles ise tööl, tungitud tema elukohta Tootsi Briketitööstuses ja varastatud ära temale kuuluvad püksid, kohver, kaelaside, triiksärk, õpperaamatud ja rahakott kokku 35 krooni väärtuses. Samal ajal avaldas samas tööstuses teeniv Herman Kivikangur, et ka temalt on ära varastatud ülikond 20 krooni väärtuses.

Kriminaalpolitseil läks korda varas kiiresti tabada. Näpumeheks osutus Arnold Avikson, 19 aastat vana, kes oli varguste pärast korduvalt karistatud ja vabanes alles käesoleva aasta kevadel vanglast. Nagu ta tabamisel seletas, et tööl turbavabrikus olla ebamugav ja sellepärast alustanud ta vana “tööga” uuesti peale, kuid kukkus seejuures kiiresti lõksu. Aleksander Tolli, kelle elukoht Tootsi Bri­ketitööstuses avaldas politseile, et temal oli 14.juulil ära varastatud kuld laulatussõrmus, mille väärtus 11,5 krooni. Varguses kahtlustas A.Tolli, Marta Koppelit, kes elutses Are vallas. Sama aasta 15. oktoobri Töörahva Hääl kirjutas, et suure väärnähtusena esines tööstuses liigne alkoholitarvitamine.

Esimene okupatsiooniaasta

1940. aasta 10. juuli õhtupoolikul peeti Tootsi Briketitööstuses suur tööliste koosolek, millest võttis osa üle 200 töölise. Koosolekul esines pikema kõnega sotsiaalministri abi L. Lüüs, kes kandideeris Pärnumaalt riigivolikogusse. Kõneleja peatus peamiselt uute sotsiaalseaduste juures.

Peale koosolekut tutvus sotsiaalministri abi L. Lüüs Tootsi Briketitööstuse korterioludega. Ta leidis, et need ei vasta ajalistele nõuetele. Korteriolude parandamine oli Tootsis hädavajalik ja kiire.

Edasi selgus, et Tootsi Briketitööstusse on tarvis asutada algkool, kuna 400 töölise hulgas oli palju perekonnainimesi, kelle lastel oli raskusi kaugemal koolis käimisega. Lähem kool asus Tootsist seitsme kilomeetri kaugusel.

Tööliste ametiühingu asutamine

26. juulil1940 toimus Tootsi Briketitööstuse tööliste üldkoosolek ametiühingu asutamiseks.

Nõukogude Liidu oktoobripöörde 23. aastapäeva künnisel elavnes Tootsis nõukogulik poliitiline ja kultuuriline kasvatustöö.

Esikohal pidid olema poliitiline ja kultuuriline kasvatustöö loengute näol, vene keele kursused. Alustada tuli näiteringi loomisega, luua tulid laulu- ja muusikakoorid, maleklubi jne.

7. oktoobril algas Tootsi briketitööstuses maleturniir tööstuse 1940. aasta esimaletaja nimele. Selle turniiriga asutati Tootsis esimene malering regulaarsete treeningturniiridega.

“Töörahva Hääl” kirjutas 1940. aasta 2. novembril, et Tootsi briketitööstuse käitise komitee alustas ettevalmistusi oktoobripidustuste 23. aastapäeva väärikaks tähistamiseks ja moodustas selleks vastava komitee.

Tööstuse töölispere oli otsustanud kollektiivselt sõita 7. novembril Pärnusse osa võtma seal toimuvast suurest demonstratsioon-rongkäigust. Pärnusse sõi­duks registreerinuid oli üle 150 töölise. Po­liitilisele kasvatustööle pandi suurt rõhku.

Malesuurmeister Paul Keres Tootsis

1941. aasta algas Tootsi ajaloole märkimisväärsete spordi ja kultuurisündmustega. Tootsi Briketitööstuse malering korraldas 30. jaanuaril male simultaan-õhtu. Simultaani andis malesuurmeister, maailmameistri kandidaat Paul Keres. Simultaanist võtsid osa Tootsi Briketitööstuse maleringi parimad mängijad, Vändra KK õpilased, maletajad Torist jm. – kokku 25 inimest. P. Keres võitis kahetunnise mängu järel 24 maletajat ja kaotas ainult ühele mängijale – bri­ketitööstuse maleringi liikmele A.Sarapuule.

Märtsikuu esimestel päevadel loodi Tootsi briketitööstuse juurde kehakultuurikollektiiv

Paul Keres oli 1940. aastate alguses sagedane külaline Tootsis, kuna tema abikaasa oli direktor Eugen Ulgi abikaasa õde. Tootsi kauaaegse elaniku Kristjan Erala sõnul võis Kerest talvekuudel sageli kohata rabas suusatamas.

1941. aasta 8. märtsil kinkis Tootsi Briketitööstuse tööline Aleksander Luuk käitise komiteele “Zeiss-Ikon” helifilmiaparaadi. Igal nädalal korraldati üks ki­noetendus, neist osa lasteetendusi. Masinapargi punases kuuris pandi üles suur valge lina ning igal nädalal näidati inimestele filme.

1941.a. 15. märtsi paiku peeti Tootsi Briketitööstuses üldkoosolek, kus muuhulgas otsustati samme astuda, et Tootsi Bri­ketitööstus viidaks Are valla alt Tori valla alla.

Olid lõputud sotsialistlikud võistlused. (mõni näide)

Briketitöölised organiseerivad kollektiivset elukindlustamist

Möödunud nädalal toimus briketitööstuses riikliku elukindlustuse selgi­tuskoosolek. Koosolekul esines vastava kõnega sm. Hansen. Koosolekul moodustati 3-liikmeline organiseerimise toimkond.

Töölised peaaegu enamuses otsustasid organiseeruda elukindlustuse kollektiivi, sest töötajaskond on suuresti huvitatud kollektiivsest elukindlustusest, kui ühest odava­mast ja ideaalsemast kindlustusvahendist.

Tootsi ajaloo lühikokkuvõte OSA 1Turba kasutamine kütteks algas arvatavasti Hollandis rohkem kui 1000 aastat tagasi. 12....
11/05/2026

Tootsi ajaloo lühikokkuvõte OSA 1

Turba kasutamine kütteks algas arvatavasti Hollandis rohkem kui 1000 aastat tagasi. 12. – 13. sajandist on turvaste kohta teateid Šotimaalt, 16. – 17. sajandist Prantsusmaalt, Rootsist ja Saksamaalt. 1993. aastal kaevandati maailmas umbes 80 miljonit tonni turvast. Tähtsaimad turbatööstusriigid on Iirimaa, Saksamaa, Venemaa, Rootsi ja Taani.

Eestis tekkis turbatootmine 18. sajandi lõpus. 19. sajandi keskel oli mõisatel üle 300 turbakarjääri. Mehhaniseeritult hakkas turvast kaevandama 1861. aastal Sindi kalevivabrik. 1913. aastal rajatud Ülemiste turbaettevõte varustas kütusega Tallinna. Pärast I maailmasõda turba kasutamine suurenes. 1922. aastal asutati Riigi Turbatööstus. Sellele kuulusid 3 suurimat turbatööstusettevõtet (Ellamaa, Aruküla ja Lavassaare) ja Ellamaa elektrijaam. ( 1 )

Eestis algas turbabriketitööstuse rajamine 1935/36. aastal, mil kuulutati valitsuse poolt välja nn. kütteainete reform.

O. Kärmi juures töötas kümnikuna endine Piirsalu metsaülema abi Otto Indermitte. Ta oli Pärnumaa mees ja tundis selle soid ja rabasid. Nähes, et noor insener oli suures ahastuses ega leidnud lahendust ülesandele, mille Eesti riik oli talle usaldanud, soovitas O. Indermitte minna inseneril uurima Tootsi jaama lähistel asuvat Pööravere turbasood. See mida otsiti, oligi leitud ja varsti kolis O. Kärm oma laboratooriumiga praegusele Tootsi territooriumile.

1937. aasta 21. juulil otsustati AS “Eesti Turbatööstused” erakorralisel peakoosolekul heaks kiita juhatuse ettepanek Pööravere briketitehase rajamiseks (eelarve kogusumma oli 3 035 000.- krooni).

Praeguse AS Tootsi Turvas esimeseks nimeks sai Pööravere Briketitööstus, kuid seda nime ei saanud ta kanda kaua, juba ehituskäigus nimetati ta ümber Tootsi Briketitööstuseks. Nimevahetuses mängis olulist osa lähedalasuv Tootsi raudteejaam ja viimane sai oma nime Pärnu linnale kuulunud Tootsi karjamõisa järgi

1938. aastaks oli osa rabast kuivendatud. Kaevatud oli üle 100 kilomeetri kraave. Isegi talvel töötas seal kuni 200 inimest. Samal ajal rajati läbi padriku Tootsi jaamani metsasiht, kuhu kõikuvale aluspinnale ehitati kindel raudteetamm. Pärast raudtee valmimist asuti 1937. aasta sügisel ehitama briketi­vabrikut ja töölisasulat.

Tootsi Briketi Tööstuse näol oli tegemist Eesti mood­saima tööstusega. Selle insenerideks olid vennad Denissi ja Vladimir Tõnisberg ja O. Kärm. Kavade kohaselt pidi vabrik olema viiekordne kiviehitis ja valmima 1938. aasta sügiseks. Tegelikult aga jõuti briketi tootmiseni aasta hiljem.

Tööstuse asula rajati 24 hektarilisele kuivatatud raba- ja metsapinnale. Sama palju naabruses paiknevat metsa oli ette nähtud tulevikus tööliste pargina. Vabriku ehitamise algusaastatel oli tööstuse asula äärest-ääreni täis igasuguseid ehitus­materjale, mida rongid vedasid järk-järgult juurde.

Kahekordne vabriku kontorihoone oli valmis juba 1938. aasta maikuus. Katuse all oli ka kivist masinate remondihoone. Palavalikult käis sauna ja teiste hoonete ehitami­ne. Ühtekokku tegutses ehitustöödel ja rabas umbes 500 ini­mest. Suurim jagu neist paigutati elama vabriku juhatuse poolt ajutistesse hoonetesse. Pooled töölised elasid aga kaugemal – Tootsi karjamõisas ja Toris, kust nad hommikul raudteel kohale toodi ja õhtul koju sõidutati. Oli sääraseidki, kes elasid metsa ehi­tatud samblaonnides.

“Uus tööstus oli alles rajamisel ja kogu töölispere, samuti ametnikud ja insenerid olid asetatud erilisse “asunikkude” olukorda, kuna nad olid sunnitud elama laiali lähema ja kaugema ümbruse taludes,” kirjutas Pärnu Päevaleht. “Tööstuse juures valmivaid eluasemeks kõlbulikke hooneid oli vähe. Seepärast polnud võimalik korraldada ka paremini arstiabi andmist. Pärnu Ühishaigekassa kohalik ambulants asus 4 km kaugusel talus, kus ainsast toast pidi jätkuma ambulantsiks, ooteruumiks ja elukorteriks velskrile ja tema nelja liikmelisele perele.” Olukorra muutis raskemaks veel asjaolu, et kõigi pingutustele vaatamata ei õnnestunud haigekassa juhatusel kuidagi palgata kohale korralikku velskrit. Uute tööstushoonete osalise valmimisega olukord veidi muutus. Ametisse astus 15-aastase praktikaga koolvelsker O. Pädam, kes seni seisis Tallinna Ühishaigekassa teenistuses.

Tootsi uus briketivabrik taheti käiku lasta 20. jaanuaril 1939. Sel päeval siiski vabrikut ei käivitatud, oodati kohale sisseseadmeid valmistanud firmade esindajaid. Mõni päev hiljem saabusid firmade esindajad Inglismaalt, Saksamaalt ja Rootsist.

Tonn briketti maksis 14 krooni ja 50 senti. Väikemüük toimus umbes õllekasti suuruste kastidena, mis sisaldas 50 kg.

1939.aasta veebruari lõpus oli briketitööstuses 230 töölist, neist 5 naist. Nende jaoks oli ehitatud 8 elumaja, kaasa arvatud ka ametnike ja meistrite elumajad. Ehitamisel oli vaid kahekordne kivist inseneride maja.

Mehed teenisid 25-90 senti tunnis, naised 18-32 senti, suuremad tasud olid tükitööl. Ajatööl oli kõrgemaks tasuks 42 senti tunnis.

AJALOONURK Orest Kärm.Sündinud 13. mail 1902 Pärsama vallas, Karja kihelkonnas Saaremaal.Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiu...
07/05/2026

AJALOONURK Orest Kärm.

Sündinud 13. mail 1902 Pärsama vallas, Karja kihelkonnas Saaremaal.
Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaasiumi (1924) ja Tallinna Tehnikumi (1935) hüdrotehnika ja kultuurtehnika erialal.
Kärm oli üks Eesti turbatööstuse arendamise võtmeisikuid 1930. aastatel:
Töötas AS Eesti Turbatööstused insenerina.
Juhtis Ellamaa freesturba katsetootmist ja laboratoorseid uuringuid.
Uuris Pööravere turbasood ning osales briketitehase rajamise ettevalmistamises
Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. aastal tõusis Kärm kiiresti uue võimu teenistusse:
21. juunil 1940 nimetati ta teedeministriks Johannes Varese valitsuses.
25. augustist 1940 kuni aprillini 1941 oli ta Eesti NSV kommunaalmajanduse rahvakomissar.
Pärast Saksa vägede saabumist 1941. aastal peeti Kärm endise Nõukogude valitsuse liikmena ohtlikuks:
Arreteeriti Saksa okupatsioonivõimude poolt.
Ta tabati septembri alguses 1944 Riguldis, viidi Haapsallu ja hukati.
Kärmi inseneritöö põhisuunad
1. Ellamaa freesturba katsetootmise rajamine (1936)
Kärm oli AS Eesti Turbatööstused üks võtmeinsenere, kelle ülesandeks oli leida sobiv toormebaas ja arendada välja kaasaegne turbatööstus.
1936. aastal organiseeris ta Ellamaal esimesed freesturba katsetootmised ning viis läbi turba briketeerimise katseid.
1937. Tema juhendamisel rajati laboratoorium, kus tehti teaduslikke mõõtmisi ja uurimusi turba omaduste kohta.
2.2. Pööravere (hilisema Tootsi) turbasoo uurimine ja briketitehase ettevalmistamine. Ellamaa raba osutus väikeseks, mistõttu Kärm suunati uurima uusi alasid.
Tänu kohaliku metsateadlase Otto Indermitte soovitusele jõudis ta Pööravere turbasooni, mis osutus sobivaks suuremahulise tööstuse rajamiseks.
21. juulil 1937 otsustas AS Eesti Turbatööstused rajada Pööravere briketitehase, mille eelarve oli 3 035 000 krooni.
Kärm kolis oma labori ja uurimistööga Tootsi piirkonda, kus alustati ulatuslikku kuivendust ja infrastruktuuri rajamist (üle 100 km kraave, raudteetamm, töölisasula).

Kokkuvõte
Orest Kärm oli üks 1930. aastate Eesti turbatööstuse võtmeinsenere. Tema töö hõlmas nii teaduslikke uuringuid, katsetootmist kui ka suurte tööstusprojektide (Ellamaa ja Tootsi) ettevalmistamist ja juhtimist. Tema panus oli otsustav Eesti turbatööstuse moderniseerimisel enne Teist maailmasõda.
Baasmaterjal: W et.vikipedia.org, eestiturbamuuseum.ee
Koostas L. Suni

Address

Tootsi Põhja-Pärnumaa Vald Pärnumaa
Tootsi
87501

Opening Hours

00:00 - 03:00

Telephone

+3725137439

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Eesti Turbamuuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Museum

Send a message to Eesti Turbamuuseum:

Shortcuts

Share

Category