30/09/2026
Kuidas toimusid pool sajandit tagasi Tapa linna 50.aastapäeva pidustused 12. – 13. juunil 1976.aastal.
Nendest pidustustest on kirjutanud ajaleht „Punane Täht“ nr. 73 17.juunil 1976.aastal, millest kokkuvõtlikult järgnevalt:
Laupäeval, 12.juunil toimus algusega kell 14.00 Tapa Linna Töörahva Saadikute Nõukogu XIV koosseisu VII pidulik istungjärk raudteelaste ametiühingu klubis. Istungjärku juhatas üks kauaaegsemaid rahvasaadikuid Manivald Üüde (sekretärina Aali Karp). Presiidiumis olid külalised, endised Tapa linna ja rajooni juhtivad töötajad Vassili Hinžnjakov, Hilda Org, Erich Elevant, Eduard Egismann, Aino Vall, Rudolf Toim, EKP Rakvere Rajoonikomitee I sekretär Artur Upsi, Rakvere Rajooni TSN Täitevkomitee aseesimees Paul Randroo jt.
Tapa linna TSN täitevkomitee esimees Maimu Kozlova ettekanne ja raudteelaste klubis korraldatud väljapanek tõendavad, et rohkem kui ükski teine Eestimaa linn võlgneb Tapa oma tekkimise ja kujunemise tänu terasmagistraalidele. Sõlmjaam siia rajati sajand tagasi – 1876.aastal.
Artur Upsi tänas oma kõnes raudteelasi suurepäraste töösaavutuste eest, õnnitles endisi ja tollaseid Tapa linna töötajaid, andis Maimu Kozlovale üle partei rajoonikomitee ja rajooninõukogu täitevkomitee auaadressi. Sõnavõtte oli rohkesti kõigilt kohaletulnuilt.
Pärast pidulikku istungjärku, kell 16.00 mindi ühises rongkäigus, orkester mürtsumas ees, vennaskalmistule Paide mnt. ääres. Tapa I Keskkooli õpetaja Marika Rajur luges M. Raua sõnu maast, mida maha matta ei saa, rahvast, kes ei sure… Sellesse vennashauda oli maetud ka Tapa linnanõukogu täitevkomitee esimene esimees Leonardo Valts. Süüdati tõrvik, millest järgmisel päeval süttis laulutuli.
Õhtul kell 19.00 koguneti tuletõrjeühingu suveaeda. Juba tund varem mängis tuletõrjemaja tornis puhkpilliorkester, kutsudes rahvast peole. Esinesid linna taidluskollektiivid, lastepäevakodu mudilased ja külaliskollektiiv – teenekas segakoor Moskva oblasti Ljubertsõ Kultuuripaleest.
Pühapäeval, 13.juunil, kell 16.00 algavale rongkäigule kogunes hulgaliselt rahvast vaatama A. Lillaka tänava ja keskväljaku äärde. Juba varahommikust alates võis linnas näha rahvariideis noorikuid, peaproovile ruttavaid meeskoori liikmeid ning kogunevaid tantsijaid.
Rongkäigu ees kanti muusikapäeva märki, järgnesid organisaatorid ja üldjuhid, kauged külalised Moskva oblasti Ljubertsõ Kultuuripaleest, esinejad lähemalt ja kaugemalt, ühtekokku 20 kollektiivi üle 600 taidlejaga. Muusikapäevale olid saabunud naiskoorid Kabalast, Rakverest, Kundast, ETKVL tootmiskoondise „Rakvere“ meeskoor, segakoorid Roelast, Vinnist, Rakverest, Kehrast, lisaks veel raudteelaste segakoor „Raudam“ Tallinnast ja Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor „Sõprus“, tantsuansambel „Tarvanpää“, puhkpilliorkestrid Rakverest, Kadrinast, Tudust. Tapa kollektiividest olid peoliste rivis autobaasi meeskoor „Tarm“, raudteelaste klubi naiskoor „Leelet“ ja tuletõrjeühingu puhkpilliorkester.
Kell 17.15 palus Maimu Kozlova süüdata Tapa linna III muusikapäevade tuli. Selle tõid lippude ja embleemiga „Tapa 50“ ehitud staadionile lahtises autos linnanõukogu täitevkomitee aseesimees Harri Põldma ja komsomolitöötaja Jaan Rööpmann. Muusikapäeva üks üldjuhte Jüri Tüli süütas tõrvikust laulutule.
„Laulud nüüd lähevad…“ kõlas ühendkooridelt M. Lüdigi „Koit“. Dirigendipuldis oli laste muusikakooli direktor, Tapa meeskoori juht Ilmar Mägi, kes oli ühtlasi ka kolmanda muusikapäeva üldjuht.
„Ei ole pidu iluta, lauludeta lahket meelt…“ kostis üle staadioni. Järgnes E. Arro „Rahvaste sõprus“ ühendkooridelt. „Tarvanpää“ sega- ja naisrühm panid tantsukera veerema kohe vaatajate keskel, sealsamas pinkide kõrval murul. „Sääl on minu kiigekohta, sääl mu kodu kullane,“ laulis ETKVL tootmiskoondise „Rakvere“ tütarlaste kvartett.
Naiskoore juhatasid tapalaste koorijuht Ahti Raias ja Kabala koorijuht Ilse Sepper. Vahepeal kogunesid küll staadioni kohale mustad pilved, juba langes üksikuid jämedaid piiskasigi, kuid rahvast see ei heidutanud ja suuremaks sajuks ei läinudki. Siis jõudis kätte esinemisjärjekord ühendatud puhkpilliorkestriteni. Dirigendikepp oli kord Jüri Tüli, kord Gerhardt Rabovõitra, kord Arvi Reinsalu ja Evald Õisma käes. Siis kutsuti mehi laulma. Ilmar Mägi juhatusel kõlas R. Lätte „Lenini samm“, seejärel anti juhatamiskord Vilma Nõmmaru kätte.
Tugev aplaus pääses valla, kui laululaval oli Moskva oblasti Ljubertsõ Kultuuripalee rahvakollektiivi nime kandev akadeemiline segakoor. Veelgi soojemalt tervitati külalisi pärast meie rahvalaulu eestikeelset esitust. Dirigendipulti astus Ilmar Mägi ja tänas südamest koorijuhti Irina Kitajenkot.
Muusikapäeva kontserdi lõpetasid segakoorid (juhatasid külalisdirigendid Arno Kallikorm Tallinnast ja Epp Soo Kehrast). Seejärel kogunesid puhkpilliorkestrid. Ühendkooride ettekandes panid R. Kulli „Kodumaa“ ja G. Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (J. Tüli ja I. Mägi taktikepi all) helisema pealtvaatajategi südamed. Tõusti püsti, aplodeeriti lauljaile, mängijaile, tantsijaile, kõigile, kes kolmandad muusikapäevad teoks tegid. Maimu Kozlova ja Tapa Raudteelaste Ametiühingu Klubi direktor Raivo Raid tänasid peo korraldajaid tänukirjade, mälestusesemete ja lilledega.
Siis haarasid lauljad-mängijad üksteisel kätest, kaasa tõmmates juhidki ja tegid staadionil suure sõprusringi, mis ei tahtnud ega tahtnud lõppeda. Ja kuigi pealtvaatajad hakkasid juba lahkuma, jätkus staadionil veel isetegevuslaste sõprusõhtu.
