20/05/2026
Tihti on arutatud selle üle, kust on Tapa linn omale nime saanud? Selle nimega on tehtud ka naljalugusid ja tõsimeeli usutud et rajooni ajal ilmus ajaleht "Tapa Kommunist", ja siis veel "Tapa Edasi".
Tegelikult peab pilgu heitma hoopis kaugemasse ajalukku. Siinkohal toomegi ära artiklitest kokku pandud andmed, mis on õnnestunud teada saada.
Juba varasemais dokumentides (Akadeemilise Ajalooseltsi ja prof. M. J. Eiseni kirjade järele 1482.aastal) nimetatakse praegust küla, mis tõendab, et Tapa küla oli üks vanemaid Järvamaal. Muidugi oli küla nimetus vanemal ajal veidi teistsugune, kui tänapäeval. Kasutada olevad dokumendid, materjalid ja seletused annavad väikese ülevaate nime kujunemisest:
Tapa nimetuse algkujuna tuleb võtta nimetusi Tappes, Tappus ja Tappas, missugused kuulusid praegusele linna lähedal asuvale Tapa külale.
1482.aastal, kui Tapa küla esmakordselt mainitakse kirjalikes allikates, läänistati Jürgen Metztackenile kaks adramaad Tapa küla juures.
Raamatus “Beiträge zur Kunde Estland Kurland (vom Jahre 1586)”, kirjutatakse, et aastal 1570 andnud kuningas Johann küla, nimega Tappes, Thomas Wegesacken’ile eluks ajaks tarvitada. Sel ajal kuulus Tapa küla Albu mõisa juurde kuuluvana Reinevere (Reinofer) vakusesse Paide linnuseläänis. Sama nimi “Tappes” esineb veel 1598.aasta dokumentides.
Tapa mõis arvatakse tekkinud olevat alles 1620-1639 aastate vahel, kuna linna ajalugu alles 1870. aastast algab.
1598. aastal oli aga Tapa küla ja sellega ühes käiva Ahuvere omanikuks Hans von Nienborg. 1613. a. oli külal jälle uus peremees, nimelt sõjakomissar Adam Christiansson Schrapfer kuni 1619. aastani, mil küla, nimega Tappus, leitnant Walter von Tiesenhauseni nimele kirjutati. 1613. a. oli Tapa küla ja Ahuvere suurus kokku 26 ja pool adramaad. Adam Schrapfferile anti kasutada veel Reinevere, Koigi, Ambla, Koeru, Jootme ja veel 4 teist ümbruskonnas asuvat küla. 1618.aastal oli ta kõik 11 kasutada antud küla teiste kroonu külade vastu ümber vahetanud. 1619.aastast peale kuulus küla, nimega Tappus, lühiajaliselt leitnant Walter von Tiesenhausen’ile.
1623.aastal esineb küla nimi Tappus ning omanikuks jällegi Adam Schrapfer. Siit edasi nimetatakse küla kord Tappes, kord Tappus, või isegi Tappas. 1639.aasta dokumentides (Järwamaa “Musterrolles”) kuulub küla nimega Tappes ja selle juurde kuulunud mõis Walter von Tiesenhausenile, mille kuningas Gustav Adolf talle 1630.aastal kinkis. Seega jääb Tapa mõisa tekkimise aeg aastate 1623 – 1630 aastate vahelisele ajale.
Üsna tume on ka aeg, millal Tapa esimest korda saksakeelse “Taps” nimetuse päris. Kuid 1732.aastal nimetab Anton Thor Helle oma töös “Unweilung” juba esimest korda eestikeelset “Tappa” nime. Samal kujul esineb nimetus ka aastal 1782 Hupeli “Topographische Nachrichten’is”. Aja jooksul on sellest kõvamurdelisest “Tappa” nimetusest välja kujunenud praegune “Tapa” nimetus. 1765.aasta dokumentides esineb juba nimetus “Taps”, mis saksakeelse nimetusena püsis kuni Eesti riigi iseseisvumiseni. 1782.aastal esineb ka juba nimetus “Tappa” paralleelselt nimega “Taps”.
Seega näeme, et nimetusega on ühenduses kogu ümbruskonna mitmesaja aastane ajalugu.
Jälgides vanu ajalehti, saab öelda, et nimekuju “Tappa” kasutas veel 1859.aastal “Perno Postimees ehk Näddalileht”. Nimekuju “Tapa” tuleb aga ajakirjandusse 1866.aastal ajalehtedes “Revalsche Zeitung”, “Eestimaa Kubermangu Teataja”, 1873.aastal “Eesti Postimees ehk Näddalaleht” ja 1874.aastal “Maa Walla Kuulutaja”. Edaspidi kasutavad eestikeelsed ajalehed ikka nimekuju “Tapa”.
Kuid vaevalt piirdub selle nimetuse tekkimise seletus eeltoodud ajaloolise seletusega. Rahva etümoloogia ühendab Tapa nimetuse tapmisega. Muiste olnud praeguse linna asukohal Tapasea koht, millist nime lühendatult esmalt Tapasi’ks, pärast Tapa’ks nimetati.
Kumb seletus õigem on, kas rahva etümoloogia kilda kuuluv seletus, mis Tapat tapmisega ühendab, või ajalooline seletus, mis Tapa nimetuse seob ümbruskonna küla ja mõisa nimetustega, on veel praegugi lahtine.
Seletatakse isegi, aluseks võttes vanaaegset nimetust “Tappus” (aastast 1619), et Tapa nimetus tappudega (väänkasvudega) ühenduses olevat, sest sõnast Tappus võivat välja lugeda veel Tapune. See omakorda olevat väga lähedane sõnale “tapud”.
Tapa vanemad nimekujud on seega TAPPAS, TAPPES ja TAPPUS. Kõiki neid kolme tarvitati ametlikkudes kirjades. Tappus nimekujust võiks veel Tapune, sõnast “tapu” välja lugeda, kuid Tappus esineb liig vähe, nii et selle nimekuju peale ei julge kindlamini toetuda.
Küla lähedusest ja naabrusest on leitud mitmesuguseid vanaaegseid esemeid ja ehteasju. Tapa ja Kuru külade piiriks asunud mäeseljandiku või liivakuhjatise seest on leitud vanaaegsete sõdade „kahurpatarei“ asukoht. Tapa küla põldudel leidus vanaaegsete kalmude või varanduste asukohti. Põlde kündes, on välja tulnud hulgaliselt inimluid, mis on ilmselt kunagise külakalmistu asukoht olnud, kuhu maetud nii Liivi sõja kui Põhja sõja ajal tapetud külaelanikke.
Andmed:
“Postimees” nr.144, 2.juuni 1926
“Järva Teataja” nr.38, 1.aprill 1930
“Järvamaa põllumeeste, asunike ja väikemaapidajate häälekandja”, 25.juuni 1926
Fotol on aga tulevase Tapa linna kõige esimene maja - raudteejaam, mis ehitati Tapa mõisniku Alexander Ferdinand von Focki poolt Balti raudtee seltsile müüdud maa peale 1870.aastal. Foto on jäädvustanud tolleaegne Tallinna fotograaf Charles Borchardt (1834 - 1892). Pildistatud on põhja poolt raudteed. Juurdeehituse vajadus tekkis 1876.aastal, kui valmis harutee Tartusse. Ka sellest sündmusest möödub tänavu 150 aastat!
