18/04/2026
Täna on rahvusvaheline monumentide ja ajalooliste paikade päev, mida tuntakse ka rahvusvahelise muinsuskaitsepäevana. Olgugi et tähtpäeva mõte on juhtida tähelepanu kultuuripärandi kaitsmisele ning ühtlasi tänada neid, kelle tegevus on seotud selle säilitamisega, on paslik võtta hetk ka selleks, et mõtiskleda kultuuripärandi kujunemise üle.
Ernst Peterson-Särgava (1868–1958) oli Eesti poliitik, kirjanik ja õpetaja. Vaimse pärandi loojana on ta tuntud oma jutustuste ja lasteraamatute poolest. Ühtlasi oli ta teenekas haridustegelane, kes töötas oma elu jooksul mitmes koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning ka koolijuhina.
1985. aastal püstitati Kadrioru parki Särgava auks graniidist monument. Selle autorid olid skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa, kes on oma monumentidega jäädvustanud avalikku ruumi mitmete isikute ja sündmuste mälestuse ning loonud ka ise teoseid, mida on tunnistatud kultuurimälestisteks.
1998. aastal teisaldati Ernst Peterson-Särgava monument Tallinna Reaalkooli ette haljasalale, et mälestada teda kui reaalkooli kunagist eesti keele õpetajat, inspektorit ja direktori kohusetäitjat. Samal aastal sai alguse ka Särgava peapesu traditsioon, mille kohaselt abituriendid pesevad igal aastal tema sünnipäeval, 29. aprillil, monumendi pea puhtaks.
Kultuuripärand ei teki iseenesest ega üleöö. Meil kõigil on olemas potentsiaal oma tegevuse kaudu luua, jäädvustada või säilitada ainest, mis aja jooksul – pakkudes ühiskonnale piisavalt väärtust, mõtteainet ja inspiratsiooni – võib kujuneda kultuuripärandiks.
Ernst Peterson-Särgava elu, looming ja tema auks püstitatud monument ning sellega seotud traditsioon näitavad, kuidas ühe inimese mõju võib ajas kasvada ja saada osaks laiemast kultuurimälust ning seeläbi muutuda pärandiks, mida jagada ka tulevaste põlvkondadega.
