Eesti Meremuuseum

19/06/2026

Miks vajab mereajalooline ja kultuuriline pärand ruumilist digiteerimist? 🌊

Kõik kultuuripärand ei ole alati vitriinis või külastajale käeulatuses. Osa sellest asub vee all, osa on leitud maa seest, osa vajab erilisi säilitustingimusi ning osa on lihtsalt liiga habras, et seda pidevalt liigutada või lähedalt uurida.

Just siin tuleb appi ruumiline ehk 3D-digiteerimine. 💻

Kultuuripärandi digiteerimine ei tähenda enam ainult fotosid või skaneeritud dokumente. Üha olulisemaks muutub pärandi jäädvustamine kolmemõõtmeliselt. See aitab muuta pärandit paremini kättesaadavaks, toetab teadustööd, haridust ja näitusetegevust ning loob objektist digitaalse säilituskoopia. Ruumiline digiteerimine on oluline ka kriisivalmiduse ja pikaajalise säilitamise seisukohast. Samuti ootavad kasutajad pidevalt uuenevaid ja täienevaid digikogusid. Euroopa Komisjon on samuti rõhutanud vajadust kiirendada kultuuripärandi 3D-digiteerimist, eriti ohustatud ja seni vähe digiteeritud pärandiliikide puhul. 🌐

Mais toimus Brüsselis Euroopa kultuuripärandi 3D-digiteerimisele keskendunud teistkordselt toimunud “Twin It!” kampaania lõpusündmus. Algatuse eesmärk on näidata, kuidas digitaalsed lahendused saavad aidata Euroopa kultuuripärandit kaitsta, säilitada ja laiemalt nähtavaks teha. 🇪🇺

Eesti osales kampaanias kahe 3D-mudeliga ning tõi esile mereajaloolise pärandi. Europeanas tehti kättesaadavaks Eesti Meremuuseumi poolt Lootsi laevavraki 3D-mudel ning Muinsuskaitseamet 18. sajandi esimesest poolest pärineva laevavraki 3D-mudeli, mis asub Läänemere põhjas Neugrundi meteoriidikraatri alal. 🚢

Lootsi keskaegse laevavraki 3D-mudel: https://www.europeana.eu/et/item/1524/21_15123_p6y01Y4qm ja saab lugeda artiklit “The Lootsi Wreck comes alive in 3D through Twin it! 3D for Europe’s Culture”, mille on avaldanud meie teadur Priit Lätti.
https://www.dataspace-culturalheritage.eu/en/news/the-lootsi-wreck-comes-alive-in-3d-through-twin-it-3d-for-europes-culture
18. sajandi kaubalaeva vrakk: https://www.europeana.eu/et/item/1523/21_15123_VpjjGO16 ⚓

3D-digiteerimise praktilist poolt aitab paremini mõtestada ka eelmisel aastal valminud Muinsuskaitseameti tellimusel „Kultuuripärandi 3D digiteerimise analüüs“. Analüüsi eesmärk oli aidata muinsuskaitse- ja muuseumivaldkonna asutustel ning teistel pärandihoidjatel ruumilist digiteerimist süsteemselt ja kvaliteetselt planeerida ning digitaalse pärandi kättesaadavust suurendada.📊

Analüüsi käigus vaadeldi muu hulgas ka seda, kuidas toimub eri mõõtmeliste ja keerukusega objektide 3D-digiteerimine ning kui palju aega ja ettevalmistust selline töö nõuab. See on oluline samm, sest varasemad massdigiteerimise projektid on keskendunud peamiselt 2D-digiteerimisele, kuid esemelise kultuuripärandi ja ka kinnismälestiste 3D-digiteerimisega ei ole Eestis seni riiklikult koordineeritult tegeletud. Loe rohkem: https://tinyurl.com/4ywnnna2 🧩

Analüüsi käigus 3D-digiteeriti ka Eesti Meremuuseumi kogudesse kuuluvaid esemeid. Neid saab lähemalt vaadelda siit: 🔍

Lootsi vrakilt leitud kompass https://sketchfab.com/3d-models/lootsi-kompass-vahendatud-geomeetriaga-mudel-65a2bf03c7764eb6902f6a8825751885 🧭

Torpeedo“53-39“ https://sketchfab.com/3d-models/torpedo-53-39-1b4a8a536495467aaa39439f1a11f500, https://www.muis.ee/museaalview/2215529; 💥

! Üks Eesti Meremuuseumi uusimaid 3D-mudeleid on tehtud Pakri tuletorni maketist, mida saab vaadata meie Sketchfabi kontol https://skfb.ly/pLnnV. ! 🗼

17/06/2026

Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Uppin kaitses doktoritöö teemal „Muuseumis õppimine üldhariduse kontekstis“, tuues esile muuseumihariduse suure potentsiaali ning kitsaskohad koolide ja muuseumide koostöös. 📚

Uuring näitab, et muuseumikülastused annavad õpilastele palju enamat kui teadmised – need aitavad arendada suhtlemisoskusi, tugevdada klassi ühtekuuluvustunnet ja kasvatada õpimotivatsiooni.

Muuseumis õppimine toimib kõige paremini siis, kui õpetaja ja muuseumipedagoog teevad koostööd. Õpetaja tunneb oma õpilasi ning aitab siduda muuseumikogemuse koolis õpitavaga. 🔗📖

Samas pole kõigil lastel võrdsed võimalused muuseumides käia – rolli mängivad nii kaugus, rahastus kui ka koolide erinevad võimalused. Uppin leiab, et riik ja omavalitsused võiksid neid erinevusi rohkem arvesse võtta.

Doktoritöö rõhutab, et muuseumid ei ole pelgalt kultuuriasutused, vaid olulised õppimiskeskkonnad, mis aitavad kujundada teadlikke, avatud ja kultuurist osa võtvaid inimesi. 🌍❤️

Loe täispikka artiklit doktoritööst siit: https://www.opleht.ee/2026/06/muuseumiharidus-koolitood-rikastamas/

Helene Uppin • Õppinud TÜ-s keskkonnatehnoloogia (BSc 2009) ja TLÜ-s merebioloogia-keskkonnatehnoloogia (MSc 2013) erialal. • Tegutsenud „Noored kooli“ koolitusjuhina ja loodusainete õpetajana üldhariduskoolides. • Alates 2014 Eesti meremuuseumi haridustöö kuraator. • 2017– 2026...

16/06/2026

🔎 UUS PROGRAMM LENNUSADAMAS: Kalevi müsteerium

Otsid tavapärasest erilisemat tegevust sõprade, kolleegide või mõne tähtpäeva tähistamiseks? Tule pane proovile oma uurijavaist ja meeskonnatööoskused uues kaasahaaravas grupiprogrammis „Kalevi müsteerium“!

Elamus viib osalejad Eesti ühe suurima meremüsteeriumi jälgedele. Uurimisretk algab Lennusadamas, kus tutvute meie muuseumi ühe tähtsaima eksponaadi – legendaarse allveelaeva Lembituga. Lembit ja tema sõsarlaev Kalev olid omal ajal Eesti Mereväe kõige moodsamad sõjalaevad, kuid Kalev ei naasnud kunagi oma viimaselt sõjapatrullilt.

Meeskondades asute lahendama kadunud allveelaeva saatuse mõistatust: analüüsite ajaloolisi allikaid, eristate fakte oletustest ning panete kokku oma versiooni sellest, mis võis Kaleviga juhtuda.

⚓ Avastusmäng, ajalooline uurimine ja põnev meeskondlik väljakutse üheskoos!

Programmi finaalis vaatame ühiselt, millele Kalevi lugu tegelikult tugineb, mida tema saatusest kindlalt teatakse ning kuidas ajaloolased ja allveearheoloogid mineviku mõistatusi uurivad.

Sobib suurepäraselt sõpruskondadele, töökollektiividele ja teistele gruppidele, kes otsivad meeldejäävat ühist elamust.

Kas sinu meeskond suudab lahendada Kalevi müsteeriumi? 🔍

Lisainfo: https://meremuuseum.ee/lennusadam/programm-seltskonnale/

15/06/2026

Üks omapärasemaid näiteid Eesti Meremuuseumi kogus on August Allemowi (Allemov, 1883–1960) looming. Allemow oli kaugsõidukapten, kes pärines kaluriperekonnast. Aastatel 1923–1952 elas ta aga hoopis USAs, olles kirglik tööliskonna eestkõneleja. Poliitiliste vaadete tõttu naasis ta Eestisse ning tõi kaasa ka Ameerika pinnal loodud kunstiteosed. Allemow on toonud kokku kõikvõimalikud mere- ja õhusõidukid, mis on võimelised m**d ületama. Lisaks lennukile ja tsepeliinile, allveelaevale ja purjekale näeme äratuntavalt prantslaste ookeaniaurikut Normandie 🌊.

1935. aastal liinisõitudega alustanud aurik oli oma aja kiireim ning juba oma esimesel reisil saavutas kiirusrekordi: marsruudil Le Havre–New York ületas ta Atlandi ookeani 4 päeva, 3 tunni ja 2 minutiga. Ilmselt New Yorgi sadamas toimus ka Normandie ja August Allemowi kohtumine, mis pakkus niivõrd suurt elamust, et vääris lõuendil jäädvustamist 🎨.

Tule tutvu maalinäitusega "Mere kutse" Lennusadamas ning soeta omale raamat "Mere kutse. Eesti Meremuuseumi kunstikogu" muuseumipoest!

14/06/2026

🌊 Milline on Läänemeri ja miks selle hoidmine on meie kõigi asi?

Muuseumitunnis „Elu Läänemerel“ avastavad lapsed Lennusadamas meie kodumere eripärasid, selle elustikku ning keskkonnahoiu tähtsust.

⚓ Vaatleme m**d, ilma ja erinevaid laevu
🐟 Tutvume Läänemere taimede ja loomadega
🔗 Koostame toiduahelaid ning uurime mereelustiku seoseid
♻️ Arutleme mereprügi, reostuse ja keskkonnahoiu üle
🌍 Mõtleme koos, kuidas igaüks saab aidata Läänem**d puhtamana hoida

Õppetöö toimub nii Lennusadama välialal kui ka muuseumis ning sisaldab eakohaseid tegevusi lasteaialastele, I ja II kooliastme õpilastele.

📍 Lennusadam
⏳ Kestus: 60–75 minutit

Õppeprogramm ühendab looduse, merenduse ja keskkonnateadlikkuse ning aitab mõista, miks Läänemeri on meile nii oluline.

13/06/2026

🎉 Otsid lapsele sünnipäeva, mis oleks midagi enamat kui tavaline peotuba? Muuda lapse sünnipäev unustamatuks viikingiseikluseks Paksus Margareetas! ⚔️

5–10-aastastele lastele | kuni 15 osalejat

Kui salapärase lohe munad kaovad, saavad lastest vaprad viikingid, kes jagunevad meeskondadeks, valivad pealiku ning asuvad põnevale otsinguretkele läbi muuseumi.

Seikluse käigus:
✨ meisterdatakse viikingi õnnetalisman
✨ lahendatakse ülesandeid ja mõistatusi
✨ avastatakse hiiglaste, trollide ja ruunide maailma
✨ pannakse proovile julgus ja koostööoskus

Retke lõpus leitakse lohe munad ning iga laps saab meisterdada oma viikingilaeva, mille koju kaasa võtta.

⏳ Programmi kestus: 75 minutit
🎉 Lisandub toitlustuse aeg ja võimalus muuseumiga tutvuda.

Info ja broneeringud:
📧 [email protected]
📞 +372 620 0550 (E–R 9–17)

12/06/2026

☀️ Meremuuseumi kohvikud ootavad külla! ☕

Naudi suve, merevaateid ja häid maitseid Eesti Meremuuseumi kohvikutes.

⛵ Jahisadama suvekohvik Lennusadamas (suletud vihmase ilma korral)
📅 N–R 15.00–21.00
📅 L–P 12.00–21.00

🏰 Paksu Margareeta katusekohvik (suletud vihmase ilma korral)
📅 E–P 12.00–19.00

☕ Lennusadama Reval Café
📅 E–P 10.00–19.00

Tule naudi head kohvi, maitsvaid toite ja ainulaadset merelist atmosfääri! 🌊⚓️

11/06/2026

20 aastat tagasi, 12. juuni 2006 varahommikul, sõlmisid Tallink Grupp ja Silja Line’i omanikfirma Sea Containers lepingu, millega Tallink omandas Silja Line’i. Tehingu väärtus oli 450 miljonit eurot ja viis miljonit Tallink Grupi aktsiat. Pärast tehingu lõpuleviimist kuulus Tallinkile 21 laeva ning ettevõttest sai Läänemere suurim laevandusettevõte. 🚢

Kaks aastakümmet hiljem on Läänemeri jätkuvalt üks maailma olulisemaid merereiside ja ühenduste piirkondi. Seda kinnitab ka 11.–13. juunini toimuv rahvusvaheline Travellers of the Sea konverents, mis viib osalejad kolme linna ja kahte riiki – Turusse, Helsingisse ja Tallinna. Soome Merendusajaloo Ühingu, Eesti Meremuuseumi ja merenduskeskuse Forum Marinum korraldatud konverents toob kokku teadlased, tudengid ja merendusvaldkonna huvilised üle maailma. 🌍

Konverentsi keskmes on merereisimine läbi aegade – alates kaubandusest, avastusretkedest ja rändest kuni tänapäevase reisilaevanduse ja kestlikkuse küsimusteni. Eraldi tähelepanu pööratakse ka Soome lahele, mis on sajandeid ühendanud eestlasi ja soomlasi ning kus Tallinna–Helsingi vaheline laevaliin kuulub tänapäeval maailma kõige tihedama liiklusega parvlaevamarsruutide hulka. ⛴️

Tallinki 20 aasta tagune suurtehing ja Travellers of the Sea konverents tuletavad mõlemad meelde, kui oluline roll on merel ja merendusel Läänemere piirkonna arengus, ühendades inimesi, riike ja kultuure nii minevikus kui ka tänapäeval. ⚓

08/06/2026

Täna tähistame maailma merede päeva (World Oceans Day)! 🌊

Maailma merede päeva eesmärk on juhtida tähelepanu ookeanide ja merede tähtsusele ning nende kaitsmise vajadusele. Tänavune üleskutse „Reimagine“ kutsub meid ümber mõtestama oma suhet merega – nägema seda mitte ammendamatu ressursina, vaid elukeskkonnana, millest sõltub kogu planeedi heaolu.

Iga meie tegu – olgu see prügi sorteerimine, teadlik tarbimine või vastutustundlik käitumine rannas – mõjutab ka mere tulevikku 💙.

⚓ Eesti Meremuuseum kutsub sel päeval mõtlema:
🌊 Mida tähendab meri sinu jaoks?
🐟 Kuidas saame hoida meie merekeskkonda?
🚢 Millise mere jätame tulevastele põlvedele?