05/06/2026
Purjetamishooaeg on taas alanud ning koos sellega tasub meenutada Eesti merespordi ajalugu ja neid silmapaistvaid inimesi, kelle saavutused on viinud Eesti purjetamise rahvusvahelisele tasemele. Eesti merespordi areng ei ole sündinud juhuslikult – selle taga on olnud pühendunud purjetajad ja eestvedajad, kes on aidanud kujundada meie merekultuuri ning toonud Eestile tuntust maailma purjespordis. ⛵
Üks olulisemaid nimesid Eesti purjetamise ajaloos on Nikolai Vekšin. Tema nimi seostub eelkõige Eesti esimese purjetamise olümpiamedaliga, kuid tema roll Eesti merespordi arengus oli märksa laiem. Vekšin ei olnud ainult edukas võistluspurjetaja, vaid ka aktiivne purjespordi edendaja, organisaator ja noorte purjetajate juhendaja, kelle tegevus aitas kaasa Eesti purjetamise kujunemisele rahvusvaheliselt tunnustatud spordialaks. 🏅
Nikolai Vekšin sündis 1887. aastal Haapsalus jõukas ja haritud perekonnas. Tema isa Aleksei Vekšin töötas kohtunikuna, ema Vassa Pavlovna Šešukova oli aga pärit Siberi kullakaevanduste omanike suguvõsast. Peres oli kokku seitse last. 👨👩👧👦
Kodune taust võimaldas tal saada hea hariduse ja harrastada nooruses aktiivselt sporti. Noormeest huvitasid väga erinevad spordialad ning ta tegeles ujumise, sõudmise, jalgrattasõidu ja võimlemisega. 🏃
Purjetamisega alustas ta juba kaheksa-aastaselt. Kolmeteistaastasena oli tal juba oma purjepaat, millega ta iseseisvalt merel sõitis. Tõsisemalt hakkas ta purjetamisega tegelema alates 1911. aastast, kui siirdus õppima Peterburi Tehnoloogiainstituuti. Seal liitus ta Keiserliku Jõe-Jahtklubiga ning osales mitmetel rahvusvahelistel purjetamisvõistlustel Eestis ja Soomes. 🌊
Pärast Esimest maailmasõda ja Eesti Vabariigi sündi naasis Vekšin Eestisse ning pühendus purjespordi arendamisele. Alates 1920. aastatest kuulus ta aktiivselt nii Tallinna Jahtklubi kui ka Eestimaa Merejahtklubi liikmete hulka. Võistlemise kõrval osales ta viimase juhatuse töös ning aitas kaasa Eesti purjespordi edendamisele. 🇪🇪
Eestimaa Merejahtklubi üks suuremaid toetajaid oli tööstur ja kirglik purjetaja Emil Fahle. Tõenäoliselt tutvus Vekšin temaga just jahtklubi kaudu, sest alates 1925. aastast asus ta tööle Fahlele kuuluvas Põhja Puupapi- ja Tselluloosivabrikus, kus töötas kuni 1940.aastani. 🤝
1927.aastal tellis Fahle tunnustatud Rootsi jahidisainerilt Gustav Estlanderilt jahi Tutti V. Nimi pärines Fahle tütre Gertrudi hüüdnimest ning juba varem oli talle kuulunud neli samanimelist jahti. Uus jaht lasti vette sama aasta kevadel. 🚤
Tutti V oli oma aja kohta väga moodne jaht. See kuulus 6mR-klassi, mis oli 1920.–1930. aastatel üks populaarsemaid olümpiaklasse. Jaht oli konstrueeritud eelkõige väikese ja keskmise tuule ning Läänemere tagasihoidliku lainetuse jaoks ning varustatud kolme komplekti Inglise purjedega. Tutti V paistis silma elegantse joone, hea juhitavuse ja suure kiirusega. ⚓
Nikolai Vekšinist sai Tutti V kolmeliikmelise meeskonna kapten. Juba esimesel purjetamishooajal saavutas meeskond märkimisväärset edu, osaledes kokku 31 regatil Eestis ja Põhjamaades. Hooaja jooksul võideti kokku 35 auhinda. 🏆
Arvestades Vekšini meeskonna võimekust ja Tutti suurepäraseid omadusi, otsustas Fahle osaleda 1928. aasta Amsterdami olümpiamängude purjetamisregatil. Meeskonda kuulusid lisaks Vekšinile William von Wirén, Eberhard Vogdt ning vennad Georg ja Andreas Faehlmann. ⛵
Hollandi rannikuvetes peetud olümpiaregatt toimus keerulistes ilmastikuoludes ning nõudis meeskonnalt suurepäraseid meresõiduoskusi, head koostööd ja taktikalist mõtlemist. Kogenud kaptenina suutis Vekšin meeskonna edukalt juhtida ning Eesti purjetajad võitsid 14 riigi konkurentsis pronksmedali. 🥉
Noore Eesti riigi jaoks oli olümpiapronks rahvusvahelises spordis väga oluline saavutus, mis tõi tunnustust kogu Eesti purjespordile. Sama märgilise tähendusega oli ka nii kõrgetasemelise jahi nagu Tutti omamine, sest see näitas, et Eesti purjesport suutis nii tehniliselt kui sportlikult konkureerida Euroopa tugevamate purjetamisriikidega. 🌟
Ka järgnevatel aastatel jäi Vekšin aktiivseks purjesportlaseks. Ta tundis huvi uute jahtklasside arendamise vastu ning võistles edukalt ka hai-klassi jahiga Marili. Lisaks sportlikele saavutustele panustas ta noorte purjetajate õpetamisse ja Eesti purjespordi organiseerimisse. 1936. aastal tegutses ta Eesti Jahtklubide Liidu volinikuna, korraldades olümpiajollide treeninguid Berliini olümpiamängudeks. 📚
Pärast Teist maailmasõda jätkas Vekšin edukalt purjetamisega. 1945. aastal võitis ta 58-aastasena Nõukogude Liidu meistrivõistlustel L45-klassis hõbemedali ning talle omistati Nõukogude Liidu meistersportlase tiitel. Samal ajal tegutses ta ka purjetamis- ja jääpurjetamiskohtunikuna ning sai 1945. aastal vabariikliku kohtunikukategooria. 🥈
Vekšini elu lõpp kujunes traagiliseks. 1949. aastal arreteeris NKVD ta ning ta saadeti Norilski sunnitöölaagrisse, kus ta 1951. aastal suri. 🕯️
Nikolai Vekšin jääb Eesti spordiajalukku silmapaistva purjetaja ja merespordi edendajana, kelle saavutused aitasid kujundada Eesti purjetamise rahvusvahelist mainet ning inspireerisid järgmisi põlvkondi m**d ja purjesporti väärtustama. 🌊
Ühes oma intervjuus soovis Nikolai Vekšin Eesti purjetajatele:
„Olgu nad alati vaprad ja mehelikud Eesti purjespordi kaitsjad. Olgu neil alati hea tuul!” 🍀⛵
