09/02/2025
KOHTUMISED 4: Kadri Latik, Vana Suislepi, Saadre vanaperenaine, sündinud 1835.
Kui ma laps olin, ei mäleta kui vana, siis oli sarnane katk, kõhutõbi, mis võttis maha palju inimesi – mõnel kohal isegi talude kaupa.
Käisin teol kui olin noor. Isa oli sulane, mina tüdruk. Kirjutada tol ajal ei osatud. Päevi arvati pulkade pääl, milledest üks osa oli kupja pool, teine osa peremehe käes. Tüdrukud käsivad mõisas talvel nädalate kaupa karja talitamas – mehed rehel ja härgi söötmas. Suvel käidi jälle karjas mõisa loomadega. Maksudeks viidi kedratud linad, või – mis kutsuti vaku võiks, kanad, munad, kohtu kotid jne.
Kui venemees kohal oli, siis hõikas õpetaja kiriku kantslist pühapäeval: „Tooge nüüd kanad ära, kanaostja on siin.” Viidi ka heinu jne. Mõisa viidi lammas, mis kutsuti kohtu lammas.
Sakste poolt liiga palju ette ei tulnud, rohkem tuli oma kohtu poolt. Tee tegemise aegu, kus tee halb olnud pääle tegemist, siis anti teekupjale selle eest vitsu. Kord anti selle eest teekupjale 60 kepi hoopi. Kõik rumbid jne vaadati tee vastuvõtmise aegu korralikult läbi. Viimati algas alles see aeg, kus peksa sai see, kelle tee oli halvasti tehtud.
Vooril käidi Narvas viinaga. Suured talud viisivad mõni aasta kaks korda. Pärnusse vooriti vilja. Saksad tahtsivad mere vett, minu isa oli ka kord lassidega saadetud järele. Narvas käimiseks anti aega 12 ööd-päeva.
Koolilastele andis Baron prii söögi. Ta andis kartulid, kapsad, rasva jne Barun käis ise kooli vaatamas. Kui koolist lahti lasti, siis laskis ta rehkendada jne. Kui ülesande valmis said, siis kinkis ta mõnele tahvli ja mõnele raha.
Kes vene usku pidi minema, see pidanud prii maad saama ja orjusest vabaks.
Minu mees oli perekonnast kõige noorem poeg. Teda taheti Krimmi sõtta viia. Vennad ostsivad tema välja, maksivad natuke üle 1000 rubla.