Avinurme Ajavakk

Home
Estonia
Avinurme
Avinurme Ajavakk

Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from Avinurme Ajavakk, Museum, Avinurme.

Ajavakast võib mõelda ühtaegu kui kohast, kus ajakillukesi hoida ja talletada, ent samas ka anumast, kust neid maailma külvata, et nad uues ajapinnas idanema ja kasvama läheks.

24/10/2026

KOHAD TÄITUNUD!
Ootame huvilisi ketruskoolitusele Avinurme!

23/08/2026

🚂🚃🚃🚃 Jätkame oma raudteelugusid Avinurme liivaaugu sünnilooga. Tänaseks on keset alevikku laiutav liivakarjäär leidunud omale uued funktsioonid ja muutunud nii loomulikuks Avinurme osaks, et on raske kujutada siinset elu ilma selleta ettegi. See liivaauk tähistab koos raudteega oma 100. sünniaastapäeva.
Nimelt 1925. aastal, mil Hirmuse liivaaugus olid varud lõppemas ning Sonda-Mustvee raudtee ehitustöid ähvardas seisak, otsustati kasutusse võtta Avinurme küla keskel, endiste kroonumõisa maal asuv liivaküngas.
Häda oli aga selles, et mõis oli vahepeal kruntideks jagatud ning väärtusliku maa andmine liivaaugu ja selleni viiva harutee alla ei valmistanud kellelegi suurt meelehead. Nii ei jäänud Vabariigi Valitsusel muud üle, kui veel vastu 1925. aasta talve võimalikult kiiresti vastu võtta “Sonda-Mustvee kitsarööpalise raudtee liivaaugu ja sellele juurdepääsu raudteeharu alla maa sundvõõrandamise seaduse”, sest ilma Avinurme liivata oleks raudtee-ehitus seisma jäänud. Sundvõõrandamine puudutas umbes 4 hektari jagu maad.
Nii võib oletada, et liivaauk võeti kasutusse 1926. aasta alguses ning see jäi kasutusse veel aastakümneteks peale raudtee valmimist.
Kusjuures hiljem sundvõrandati raudtee jaoks veel kokku 42 ha maad.
Pikemalt saab lugeda siit: https://ajavakk.ee/avinurme-liivaaugu-sund/

12/08/2026

Täna on 95. sünniaastapäev Avinurme – Adraku – juurtega filmiajaloolasel VESTE PAASIL (12. august 1931 – 8. detsember 2002). Veste Paas töötas muuhulgas Tallinna Kinostuudios ja Eesti Televisioonis toimetajana, Eesti NSV Kino-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi vanemarhivaarina, ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna filmi- ja videokateedri lektorina ning oli Eesti filmiteaduse ja eelkõige filmiajaloo teerajaja. Nagu kirjutas filmiteadlane Lauri Kärk hiljaaegu Sirbis: "Meie filmiajalugu oleks mõeldamatu ilma Veste Paasita."
Veste Paas oli pühendunud filmiajaloo uurimisele ning avaldas sel teemal olulised raamatud „Teerajajad“ (1972), „Kui tummfilm naeris“ (1973), „Olnud ajad“ (1980), „Ajahetked. Eesti dokumentaalfilm 1920–40“ (1987) ja „The Development of Estonian Documentary Film from 1910–1940“ (1996, eesti keeles "Eesti dokumentaalfilmi kujunemine 1912-1940 ja hävinguaasta 1940", 2002). Lisaks on ta avaldanud filmialaseid artikleid ajakirjanduses ja teinud kaastööd "Eesti Entsüklopeediale".
Filmiajalooalase uurimistöö eest pälvis 1995. aastal Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia.

Veste Paasi vanaisa oli Avinurmes, Adrakul 1880. a. 1. juulil (vana kalendri järgi 19.06) sündinud Toomas Mihkli p. Pugri, kes abiellus Mari Hansu t. Vahteriga, kellega neil oli kaks last: Nikolai (sünd. 1906) ja Anton (sünd. 1907) Pugri, kes hiljem eestindasid perenime Paasiks. Nikolai Paas oli Veste Paasi isa, Eesti sõjaväelane, kes põgenes nõukogude korra eest Kanadasse, kus elas elu lõpuni.

07/08/2026

Jagame veel üht väikest infopala: Sonda-Mustvee raudtee 100. aastapäeva puhul anti välja raamat "Viimane rong. Avinurme–Mustvee raudteelõik 100", kus antakse ülevaade raudteeäärsetesr küladesr, Avinurme, Kõrve, Piilsi ja Mustvee jaamadest ja jaamahoonetest ning jagatakse mälestusi raudteeäärsest ja -pealsest elus. Raamatu koostasid Laidi Zalekešina ja Anu Ots.
Raamat on müügil Mustvee raamatukogus, Mustvee kultuurikeskuses, Avinurme Puiduaidas, Avinurme kultuurikeskuses, Avinurme raamatukogus. Hind 20€.

06/08/2026

Kui teil on kodus parandamist vajav vokk ja soov see ise korda teha, siis tulge Avinurme vokiremondi koolitusele 😊

31/07/2026

🚂🚃🚃🚃 UUS (JA TÖÖTAV) LINK – Lõpetuseks on kohane teha kokkuvõttev ülevaade kõikidest 16 Sonda-Mustvee liini jaamast ja jaamahoonetest.
Liini valmimisel oli jaamahoone valmis Sondas ja Tudus ning vist ka Lümatus. Avinurme ja Mustvee jaamahooned valmisid aasta hiljem, 1927. Piilsi jaamahoone valmis 1936. a. Ent nendest hoonetest ei ole enam kõik toonasel kujul alles. Teistes peatuskohtades oli muid väiksemaid ja suuremaid ehitisi.
🚂 Loe lähemalt: https://ajavakk.ee/jaamad-sonda-mustvee-raudteel/

30/07/2026

🚂 Mustvee jaam oli Sonda-Mustvee liini lõppjaamaks. Jaamas oli kolm jaamateed ning lisaks siirdus jaamast 1,4 km pikkune harutee Mustvee sadamasse.

🚃 Mustvee oli tariifjaam, mis oli avatud kõikideks kaubanduslikeks tegevusteks ning tehniliselt oli see avatud kõigiks rongidega seotud operatsioonideks.

🚂 Liini avamisel ei olnud jaamas veel jaamahoonet. Seda ülesannet täitsid kaubavagunid. Jaamahoone avati 1927. a. alguses. Jaamahoone (Tähe 9a) on tänaseni säilinud, ent ümber ehitatud.

🚃 Jaam suleti 1968. aastal Avinurme-Mustvee lõigu sulgemise järel. Pärast raudtee sulgemist anti jaamahoone Põltsamaa autobaasile ning ehitati ümber puhkekoduks.

Vaata lisaks kardikihtide ja jaamahoonete võrdluseid jm siit:
https://ajavakk.ee/mustvee-raudteejaam-ja-jaamahoone/

29/07/2026

🚂 Viimane eestiaegse Avinurme valla alale jäänud jaam oli PIILSI POOLJAAM.

🚃 Piilsi pooljaam asus liini 53,5. kilomeetril. Jaamas oli 1 harutee.
Piilsi jaama kaubanduslike tegevuste hulka kuulus reisijate vedu piletimüügiga rongis, pagasi ja väikesaadetiste vastuvõtmine ja väljaandmine rongis peatuse ajal ning 5-, 10- ja 15-t. saadetiste vastuvõtmine ja väljaandmine (telliskivide ning metsamaterjalide vastuvõtmiseks ja liiva veoks). Tehniliselt oli jaam suletud rongide vahetuseks, ent vajadusel avatav.

🚆 Algselt Piilsis jaamahoonet ei olnud. Jaamakohta märkis tsaariaegne laiarööpmeline reisivagun, kus elasid raudteetöölised.

🚂 1932. aastal hakati ehitama Eesti Raudteede Valitsuse ehitusameti arhitekti Hendrik Otlooti eriprojekti järgi Piilsi jaamahoonet. 1936. aastal valminud jaamahoone on funktsionalistlik silikaattellistest hoone, esimesel korrusel olid jaama ülesandeid täitvad ruumid ja eluruunid ning teisel korrusel töötajate eluruumid.
Piilsi jaamahooonega sama projekti järgi valmis hilejm Ülenurme jaamahoone, mis on tänaseks ümber ehitatud.

🚃 Jaam suleti 1968. aastal Avinurme-Mustvee lõigu sulgemisel. Jaamahoone jäi kasutusse elamuna.
Piilsi jaama silt oli veel aastakümneid jaamahoonel ning asub alates 2002. aasta suvest Lavassaare muuseumis. 2026. aasta juunis pani Piilsi Külade Selts raudteejaama 90. aastapäeva puhul hoonele uue sildi. 🌞

Pikemalt saab lugeda siit: https://ajavakk.ee/piilsi-pooljaam-ja-jaamahoone/

28/07/2026

🚂 Sonda-Mustvee raudteel Avinurme jaamast järgmine oli KÕRVE JAAM ehk peatuskoht, mis oli liini 51. kilomeetril (täpsemalt 51,1). Kõrve peatuskohas oli lisaks peateele ka tupiktee.

🚃 Tegevuselt oli jaam Adomäe ja Lippoja jaamadega sama tüüpi: kaubanduse alal oli see mittetariifjaamana avatud reisijate veoks piletite müügiga rongis (MrR) ning pagasi ja väikesaadetiste vastuvõtmiseks ja väljaandmiseks rongis peatuse ajal (MpvR). Tehnilises vaates oli jaam on suletud kõikideks rongidega seotud operatsioonideks.

🚃 Jaam suleti 1968. aastal Avinurme-Mustvee lõigu sulgemise järel.

27/07/2026

🚉 Sonda-Mustvee raudtee järgmiseks koduvalla jaamaks oli liini 46. kilomeetril (täpsemalt 46,2) asunud Avinurme jaam, mis oli Sonda-Mustvee liini üks suurematest.
Pikemalt saab lugeda ning toonase ja tänase Avinurme kaardikihte võrrelda siin: https://ajavakk.ee/avinurme-jaam-ja-jaamahoone/ – aga allpool lühiülevaade:

🚂 Raudtee jõudis Avinurme juba 1925. aastal, enne terve liini ametlikku avamist, ning pärast Mustvee-Avinurme lõigu sulgemist 1968. aastal sai Avinurmest raudteeliini lõppjaam.

🚉 Avinurmes oli 4 jaamateed ja 1 tupiktee kaubaaida juures, lisaks oli algusaastatel harutee liivakarjäärini (tänane staadion). Jaamas olid estakaad kraanadega puidu laadimiseks, mida täna meenutab Estakaadi tänav.

Avinurme oli tariifjaam, mis oli avatud kõikideks kaubanduslikeks tegevusteks ning tehniliselt oli see avatud kõigiks rongidega seotud operatsioonideks.

🏠 Liini avalmise ajaks ei olnud jaamahoone veel valmis. Avinurme jaamahoone – kahekorruseline palkmaja – valmis eriprojekti järgi 1927. aasta alguses. Jaamahoone hävines koos suure osaga jaama ümber kerkinud alevist 8. augustil 1941. a.
Jaamahoonele lisaks oli jaamas väike kaubaait, mis püsib seal tänaseni.

🏠 Jaamahoone asemele ehitati puitbarakk, mida kasutati raudtee sulgemiseni 1972. a. Hoone on muudetud kujul säilinud ja oli hiljem kasutusel elamuna. Tänaseks on hoone maha jäetud ja lagunenud.

2002. aastal renoveeriti MTÜ Avijõe Seltsi eestvedamisel sild ja lõik endist raudteed ning sellele pandi sõitma vedur reisivaguni, kaubavaguni, platvormvaguni ja väikese kaevandusvagonetiga. Tänaseks on Avinurme muuseumrongi nostalgiasõidu raudtee kilomeetri pikkune.

Address

Avinurme
42101

Website

http://www.ajavakk.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Avinurme Ajavakk posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Museum

Send a message to Avinurme Ajavakk:

Want your museum to be the top-listed museum in Avinurme?