Äksi kihelkond

22/03/2026

Tabivere vaateid aastal 1970.
Vaated Tabivere (Voldi) mõisa hoonetele ja pargile.
Fotod: Veljo Ranniku.

08/03/2026

Voldi (Tabivere) mõis.

Tabivere mõis kujunes välja kahe küla, Tabivere ja Kastiküla baasil. Mõlemad külad kuulusid Tartu piiskopkonna lõpupäevil Camby-nimelisele mehele. 1601. a oli mõis tühi ja tulevane Rootsi kuningas Karl IX andis mõisa Camby lapselapsele Dietrich Cambyle. 1626. a andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Tartu linnale. 1632. a restitueeriti mõis Lubbert Cambyle. 1652. a kinnitas kuninganna Kristiina tema väimehe Adam Otto Wolffeldti omandiõigust Tabivere mõisale. Wolffeldti perekonnanimest kujunes mõisa rahvapärane nimetus Voldi. A. O. Wolffeldt suri meessoost pärijateta. 1702. a kinnitati mõis Stromkrantzi pärijatele.
1725. a sai Tabivere mõisa omanikuks perekond Paulsen. 1744. a kuulus Tabivere mõis Ernst Heinrich Paulsenile. 1774. a müüs Johann Ernst Paulsen Tabivere Kaspar Heinrich von Rosenkampffile, kuid ilmselt ei saanud müük lõplikult teoks ja 1780. a müüdi mõis Gustav von Possele. 1791. a kuulus mõis Woldemar Gustav von Ungernile. Seejärel läks mõis Münnichi suguvõsa valdusesse. 1814. a pantisid nad mõisa kümneks aastaks Georg Tennerile. Pärast pandilepingu lõppemist lunastas mõisa välja Ernst von Münnichi tütar paruness Katharina Louise von Nolcken, kes oli abielus Luunja, *Kaagvere ja *Mooste mõisniku Georg Johann Friedrich von Nolckeniga. 1847. a müüdi mõis Karoline von Stadenile (snd Möller). 1853. a müüs ta mõisa Georg Reinhold Lindele, kes loovutas selle 1856. a Karl Ehrenreich von Gavelile. 1857. a loobuti pandilepingust ja mõis müüdi Karl Wilhelm August Andreas von Reisnerile. 1863. a pantis viimane mõisa Ludwig Kuhlbachile. 1872. a pandileping lõpetati ja mõis müüdi L. Kuhlbachi pojale Leon Kuhlbachile päriseks. Leon Kuhlbach oli ka Tabivere mõisa viimane omanik enne 1919. a maareformi.

Pärast Vabadussõja lõppu anti mõis autasuks soomusrongide divisjoni ülemale kolonel Karl Partsile (1886−1941), kes nimetas selle Vabaduse taluks.

Mõisa peahoone lammutati 1960. aastate lõpul.

04/03/2026

Vaade praeguse Raadi alevile aastal 1924.
Fotol Emajõgi, Vahi mõis, Raadi mõis ja park. Lendavad lendur Schmidt ja aerofotograaf Tomson. Lennukiks Airco DH.9.

Foto: Voldemar Saare albumist, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi kogust.

26/02/2026

Raamatukogud 1933 aastal, praeguse Tartu valla alal asunud valdades.

Elistvere vald (2400 elanikku)
1) Elistvere valla raamatukogu, Igavere koolimajas, 501-1000 raamatut
2) Elistvere Rahvaraamatukogu Seltsi "Teadus" raamatukogu, Nõmme koolimajas, kuni 500 raamatut
3) Raigastvere Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, Raigastvere koolimajas, kuni 500 raamatut
4) Rahva Seltsi "Kodu" raamatukogu, Vedu koolimajas, kuni 500 raamatut

Kudina vald (3220 elanikku)
1) Maarja-Magdaleena Laulu-Mängu Seltsi raamatukogu, seltsi ruumides, 501-1000 raamatut
2) Kudina Põllumeeste Seltsi raamatukogu, Kudina koolimajas, 501-1000 raamatut

Laeva vald (867 elanikku)
1) Laeva Muusika-Laulu Seltsi raamatukogu, Laeva vallamajas, kuni 500 raamatut
2) Kärevere Karskuse Seltsi "Püüe" raamatukogu, Kärevere koolimajas, kuni 500 raamatut

Raadi vald (2500 elanikku)
* raamatukogud ühiselt Tartu linnaga Tartu linnas

Saadjärve vald (1800 elanikku)
1) Saadjärve Hariduse Seltsi raamatukogu, Saadjärve koolimajas, 501-1000 raamatut
2) Voldi Vabatahtlik Tuletõrje Seltsi raamatukogu, seltsi ruumides, 501-1000 raamatut

Sootaga vald (2400 elanikku)
1) Sootaga Rahvaraamatukogu Seltis raamatukogu, Sootaga vallamajas, 501-1000 raamatut

Tammistu vald (1150 elanikku)
1) Tammistu Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, seltsi ruumides, 501-1000 raamatut

Vesneri vald (1119 elanikku)
1) Vesneri Rahvaraamatukogu Seltsi raamatukogu, Haava koolimajas, 1001-2500 raamatut

02/02/2026

Sootaga kauplus 18.07.1961.
Foto: Elmar Haljaste
Eesti Rahva Muuseumi fotokogust.

25/07/2025

Ajaloolane Fred Puss rääkis suvises "Ringvaates", et Eestis kasutusel olevatest perekonnanimedest umbes 1500 pärinevad juba 16. sajandist – nende seas näiteks Koikson ja Muttika.

01/12/2024

Täna möödub 100 aastat kommunistlikust riigipöördekatsest ehk detsembrimässust. Enamus sündmustest toimus Tallinnas ja Pärnus. Vähem tuntud on sündmused praeguse Tartu valla alal. 1. detsembri varahommikul üritati õhku lasta Vasula silda (raudtee sild Kärkna lähedal üle Amme jõe). Lõhkeainet oli silla põhjapoolse otsa mõlema nurga juures. Plahvatus toimus aga vaid ühes nurgas, ning kahjustused ei olnud suured. Sama õhtu kella 18-ks oli sild korras. Teemeistri kiire tegutsemine hoidis ära suurema õnnetuse, kui Tabivere raudteejaamas (siis Voldi jaam) peeti kinni Tallinnast saabuv rong.

Täna 96 aastat tagasi (01.12.1924) toimus kommunistlik riigipöördekatse ehk detsembrimäss. Enamus sündmustest toimus Tallinnas ja Pärnus. Vähem tuntud on sündmused praeguse Tartu valla alal. 1. detsembri varahommikul üritati õhku lasta Vasula silda (raudtee sild Kärkna lähedal üle Amme jõe). Lõhkeainet oli silla põhjapoolse otsa mõlema nurga juures. Plahvatus toimus aga vaid ühes nurgas, ning kahjustused ei olnud suured. Sama õhtu kella 18-ks oli sild korras. Teemeistri kiire tegutsemine hoidis ära suurema õnnetuse, kui Tabivere raudteejaamas (siis Voldi jaam) peeti kinni Tallinnast saabuv rong.