Äksi kihelkond

23/09/2026

Viimase 100 aasta surmaandmed nüüd avalikud.
https://andmed.eesti.ee/datasets/surmaandmed

Surm toob kaasa leina, aga toob samuti hulga asjaajamist. Lisaks lähedastele ka asutustele, ühendustele ja lepingupartneritele, kellega lahkunu seotud oli.
Seetõttu on rahvastikuregistri surmaandmed nüüd avaldatud ka avaandmetena (link kommentaaris).
🔵 Andmed olid avalikud ka varem, kuid üksikpäringuga. Masinloetav CSV-fail võimaldab neid kiiremini töödelda, et asutused saaksid hoida ajakohasena oma liikmeskonna või kliendibaasi andmeid. See peaks vähendama ka lähedaste tõendamiskoormust, et nt lõpetada lahkunu ajakirjatellimus või elektrileping.
🔵 Suured surmaandmete kasutajad on ka inimesed ise. Eelkõige suguvõsauurijad, aga ka klassikokkutulekute korraldajad või lihtsalt vanade sõprade kohta info otsijad.
🔵 Surmaandmed avaldatakse seitse päeva pärast nende rahvastikuregistrisse kandmist. Viivituse eesmärk on vähendada võimalust, et lähedane saab surmast teada avaandmestiku kaudu. Viivitus vähendab ka riski, et avaandmetesse jõuab valeinfo elava inimese surmast, sest valesti sisestatud andmed jõutakse enne avaldamist parandada.

04/06/2026

Tabivere muuseum alustab suve uue energiaga. Oleme nüüd avatud igal laupäeval kell 12.00–18.00, et anda külastajatele rohkem aega, ruumi ja rahu meie lugude avastamiseks. See on meie samm muuseumi värskema ja elavama hoidmise poole.

Muuseum ei ole kunagi päriselt valmis. Ekspositsioonid vajavad hoolt, majal on oma vajadused ja ideed tahavad ellu ärkamist. Selleks, et saaksime teha hooldustöid, uuendada väljapanekuid ja hoida maja heas korras, tõuseb tavapiletihind 3.- peale. Õpilased, pensionärid, puuetega inimesed saavad muuseumi külastada piletihinnaga 2.-, alla 7-a tasuta. Muul ajal külastades palume ette helistades tel (+372) 510 3479. See on väike, aga väga oluline samm, mis aitab meil pakkuda külastajatele paremat kogemust ja hoida muuseum avatuna.

Kohalikud inimesed on muuseumile olulised. Seetõttu leiab suve jooksul mitmeid päevi, mil muuseum on avatud tasuta. See on meie viis öelda aitäh, et olete muuseumi kõrval ja ümber olnud ja vahel ikka sisse astute.

Uus laupäevane lahti olek annab võimaluse tulla just siis, kui nädal on oma toimetused ära teinud ja hing vajab midagi rahulikku, inspireerivat või lihtsalt teistsugust. Muuseum on selleks ideaalne koht. See on paik, kus suur ajalugu muutub isiklikuks.

Ootame sind külla!

28/05/2026

Pianist ja dirigent Raivo Kursk (aastani 1936 Boris Kursk, 15.02.1908 Paldiski – 05.11.1986 Tallinn) koos kaaslasega Tabivere lähistel, 16. aug 1945 (Saadjärv) - 17. aug 1945 (Raigastvere järv).

Kui tead, kus foto on tehtud, siis lisa foto kommentaari asukoht.

Koloreeris AI.

02/05/2026

Voldi Majandusühingu kauplus, mis asutati 1936. aastal ERTÜ harukaupluse asemele. Juhatusse valiti J. Vellemaa, A. Mäesepp ja V. Sarin ning ärijuhiks E. Jõgiste. 40-st asutajaliikmest oli aastaks 1939 saanud 164 liiget.
Hoone tänapäevane aadress Alevi tn 8, Tabivere alevik.

Piltide värvid AI nägemus.

22/03/2026

Tabivere vaateid aastal 1970.
Vaated Tabivere (Voldi) mõisa hoonetele ja pargile.
Fotod: Veljo Ranniku.

08/03/2026

Voldi (Tabivere) mõis.

Tabivere mõis kujunes välja kahe küla, Tabivere ja Kastiküla baasil. Mõlemad külad kuulusid Tartu piiskopkonna lõpupäevil Camby-nimelisele mehele. 1601. a oli mõis tühi ja tulevane Rootsi kuningas Karl IX andis mõisa Camby lapselapsele Dietrich Cambyle. 1626. a andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Tartu linnale. 1632. a restitueeriti mõis Lubbert Cambyle. 1652. a kinnitas kuninganna Kristiina tema väimehe Adam Otto Wolffeldti omandiõigust Tabivere mõisale. Wolffeldti perekonnanimest kujunes mõisa rahvapärane nimetus Voldi. A. O. Wolffeldt suri meessoost pärijateta. 1702. a kinnitati mõis Stromkrantzi pärijatele.
1725. a sai Tabivere mõisa omanikuks perekond Paulsen. 1744. a kuulus Tabivere mõis Ernst Heinrich Paulsenile. 1774. a müüs Johann Ernst Paulsen Tabivere Kaspar Heinrich von Rosenkampffile, kuid ilmselt ei saanud müük lõplikult teoks ja 1780. a müüdi mõis Gustav von Possele. 1791. a kuulus mõis Woldemar Gustav von Ungernile. Seejärel läks mõis Münnichi suguvõsa valdusesse. 1814. a pantisid nad mõisa kümneks aastaks Georg Tennerile. Pärast pandilepingu lõppemist lunastas mõisa välja Ernst von Münnichi tütar paruness Katharina Louise von Nolcken, kes oli abielus Luunja, *Kaagvere ja *Mooste mõisniku Georg Johann Friedrich von Nolckeniga. 1847. a müüdi mõis Karoline von Stadenile (snd Möller). 1853. a müüs ta mõisa Georg Reinhold Lindele, kes loovutas selle 1856. a Karl Ehrenreich von Gavelile. 1857. a loobuti pandilepingust ja mõis müüdi Karl Wilhelm August Andreas von Reisnerile. 1863. a pantis viimane mõisa Ludwig Kuhlbachile. 1872. a pandileping lõpetati ja mõis müüdi L. Kuhlbachi pojale Leon Kuhlbachile päriseks. Leon Kuhlbach oli ka Tabivere mõisa viimane omanik enne 1919. a maareformi.

Pärast Vabadussõja lõppu anti mõis autasuks soomusrongide divisjoni ülemale kolonel Karl Partsile (1886−1941), kes nimetas selle Vabaduse taluks.

Mõisa peahoone lammutati 1960. aastate lõpul.

04/03/2026

Vaade praeguse Raadi alevile aastal 1924.
Fotol Emajõgi, Vahi mõis, Raadi mõis ja park. Lendavad lendur Schmidt ja aerofotograaf Tomson. Lennukiks Airco DH.9.

Foto: Voldemar Saare albumist, Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumi kogust.