Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum

Home
Estonia
Kuressaare
Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum

Johannes Aavik elas oma vanematekodus kooliőpilasena aastail 1898–1902 ja hiljem, 1919–26 Saaremaa Ühisgümnaasiumis eesti keele őpetajana töötades.

Kahe suure saarlase, silmapaistva keeleteadlase Johannes Aaviku (1880 - 1973) ja armastatud muusikapedagoogi Joosep Aaviku (1899 - 1989) majamuuseum Kuressaare südames Vanemate surma järel jäid maja hooldajaiks őed Liisi (1885–1949) ja Juuli (1890–1959). 1961. aastast kuni surmani 1989 oli sama maja Joosep Aaviku kodu. 19. juunil 1992 avati siin Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum

Oleme avatud pühapäeviti kell 11–16, muul ajal külastused ettetellimisel.

06/06/2026

Täna leiab aset Saare maakonna 53. laulupidu "Kelle laul, selle talgu"! Johannes Aavik soovib lauljatele okast kurku, võtkem seda mönusa huumoriga:)

"Meie lauljad ei laula kuigi hästi. Paljodel, eriti naislauljail on halb vibraato - liig äge, liig suure amplituudiga. Enamasti lauldakse liig valjusti, kõigest kõrist.

Seetõtto on niisugune mulje, et mehed röögivad ja naised kriiskavad. Meeslauljad
lõpetavad fraasi kõrgemad lõpptoonid sageli mingi järsu õh-iga, mis teeb jõhkruse
mulje. Seda inetond õhhi tarvitavad kahjoks ka mõned välismaised lauljad.

Nähtavasti kuulub see mingi dramaatilise laulmisviisi juure (dramaatiline tenor). Minule see ei meeldi. Meie lauljad matkivad siin orjalikolt ja liialdamisega välismaisi halbusi.

Ometi sopraan, kui hääl ja laulmisviis on ilus, oleks suurepärane ja hurmav. Samoti oleks väga meeldiv ilus mahe lyyriline tenor. Ka võimas ja „sametine" bass on mõjuv."

Johannes Aavik oma päevikus IDEEPE aastal 1942.

Saaremaa 1937. aasta laulupidu , SM F 3191:1 F 3221:1, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/3004666

04/06/2026

Täna Ain Kaalep 100! Johannes Aaviku vaimus sõnasepp ja enam - viimane nooreestlane, nagu Tiit Hennoste teda 30. mai Õhtulehes iseloomustab:

"Ain Kaalep on mitmus, ütles kunagi keegi. Ma lisaks, et Kaalep on viimane nooreestlane mitmuses.

Kaalep armastas luua sõnu nagu Johannes Aavik (vandel, teavitama, etlema). Kasutas oma luules murret ja kommenteeris seal olevaid sõnu nagu Villem Grünthal-Ridala. Toimetas ja täitis auke eesti kultuuris nagu Friedebert Tuglas. Õpetas nagu Gustav Suits. Ja muuhulgas pakkus 1990. aasta 14. jaanuari Rahva Hääles välja ka uuendatud Noor-Eesti loosungi: „Olgem eurooplased, aga jäägem ka asiaatideks."

Foto Kesk-Aasia õhtult 15. dets. 1961. Luuletaja Ain Kaalep ja muuseumi laborant Maris Laubre., TKM F 7771, Tartu Kunstimuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/3184373

03/06/2026

"Vääääga toredad lapsed! Oleks täiskasvanud sellised - nii suure huvi ja hoolega kuulasid ja tegutsesid," õhkas Raegalerii rahvas, kui Naerusuu lasteaia 6-7-aastased lahkusid kunstnikutunnist, kuhu Aavikute maja loomeresidendist Jeanne Vrastor Prantsusmaalt nad kutsus kui kaasaegsesse koopasse, kus savi ja villa katsuda ning arutada, mida nad nägid ja kuulsid.

Jeanne Vrastori näitus "Mu puudutus on teisest" käsitleb loomist arusaama kaudu, et inimlik žest ja materiaalne muutumine kuuluvad samasse pidevasse protsessi. Kiud, savi, bakterid, oksad, metall, tööriistad ja kehad kujundavad üksteist puudutuse, korduse ja aja kaudu. Teadmised talletuvad materjalides ning kanduvad edasi põlvkondade jooksul korduvate žestide kaudu.

Kogu näitusel ilmub käsi korraga nii tegija kui materjalina – selle haare, tugevus ja liikumine on kujunenud sajanditepikkuse puudutuse kaudu. Loomine sünnib kuhjuvatest žestidest, jagatud mälust ning pidevast vahetusest kehade ja materjalide vahel, millega nad koos elavad.

Jeanne Vrastor (s 1993 Prantsusmaal) on Amsterdamis tegutsev kunstnik, kes uurib materjalide, objektide, tehnoloogiate ja inimkeha vahelisi suhteid. Alates 2021. aastal Sandberg Instituudi Dirty Art Department’i lõpetamisest on ta arendanud praktikat, mis uurib kehalist intelligentsust ja keha suhteid erinevate vormidega.

Fotod: Helena Keskküla, Raegalerii

02/06/2026

3. juulil kl 11 - 14 võtab RaRa Hoiuraamatukogu Kuressaares Aavikute majamuuseumi õuel tasuta vastu raamatuid jm trükiseid elanikkonnalt ja asutustelt, et vahendada neid raamatukogudele, mälu- jt asutustele.

Raamatud peavad olema kasutuskõlblikud: puhtad ja heas korras ehk tolmuta, hallituseta, närilisten ja niiskusen kahjustamata, kastis või nööriga pakki seotud.

Anna raamatuile uus elu!

01/06/2026

Täna on Johannes Aaviku ainsa järeltulija, tütre Silvia 87. sünniaastapäev. Mõtelge, isa kirjutab ja joonistab tütrele sünnipäevaks aabitsa:)

"Aabitsa töö on viimasel ajal edenenud, sest tahan 20. maiks valmis saada. Nyyd
jääb mul veel teha neli eritoimingut enne kui raamat saab lõplikult valmis:

l) kirjotada neeplite osa lõpuni valmis,
2) koostada muuplite osa,
3) kirjotada see kõik ymber,
4) teha kogu aabitsale joonistused,
5) lasta raamat köita.

See kõik peab olema valmis 1. juuniks, sest siis on Silvia kolmeaastane ja ma tahan talle anda oma käsikirjalise aabitsa kingituseks.

Ta on kyll liig noor hakkamaks lugemist õppima, aga see aabits võib mu kapis seista kaks aastat, kuni Silvia on saand viieaastaseks, siis võtan selle säält välja ja hakkan selle järele teda lugema õpetama.

Selle aabitsa valmimine saab mulle olema suureks syndmuseks, sest see paneb aluse mu ammu kavatset ja unistet lugemikele."

Aavik oma päevikus IDEEPE 21. aprillil 1942. aastal.

Head lastekaitsepäeva!

Silvia Aavik , SM F 3705:37 F, Saaremaa Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/3014604

27/05/2026

No nii! Suvist trenni alga, et taasluua sügisel Aavikute aias selline pilt, sest 11. septembril toimub taas Saaremaa Gümnaasiumi ajarännak, mille teemaks on "Berliin 1936" ehk sport ja kehakultuur, milles Aavikute majamuuseum osaleb õue-muuseumitunniga "Saaremaa kehakool". Selle töötavad välja SA Eesti Ajaloomuuseumi teatrivaldkonna kuraator Annely Kaldoja, muuseumi hariduskuraator Carmen Virkunen ja tantsu-uurija Anne-Liis Maripuu. Muuseumitunni teema on kehaline eneseväljendus ja tants kui kunstivorm ning muusaks moderntantsu üks olulisimaid esindajaid, Saaremaalt pärit tantsija, lavastaja ja pedagoog Gerd Neggo.

Ajarännak viib osalejad septembrisse 1936, mil möödunud on kuu Eestile väga edukast Berliini olümpiast. Eesti sportlased (sealhulgas saarlane Voldemar Väli) tulid olümpialt 7 medaliga. Samas oli Berliini olümpia esimene ülemaailmne spordisündmus, millesse sekkus poliitika: Adolf Hitleri mõjul sai olümpiast natsipropaganda vaatemäng, mille boikott teiste riikide poolt kukkus napilt läbi. Eesti poliitilises elus valitses 1936. aastal nn vaikiv ajastu, mida iseloomustas poliitiliste parteide tegevuse peatamine. Riigivanem Konstantin Päts ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner kindlustasid oma võimu, tuginedes kaitseseisukorrale ja tsensuurile.

Kuressaares äratatakse 1936. aasta ellu kohaliku kuurortlinna võtmes, kuhu on saabumas pronksmedalist Voldemar Väli ning kahekordne kuldmedalist Kristjan Palusalu. Ajarännak seob Berliini olümpiamängud ja tollase ühiskondlik-poliitilise tausta, Eesti spordiloo, Kuressaare suvituselu, kohaliku kultuuripärandi, kõlakoja juubeli ning linnaelu värvikad tegelased ja teemad.

Saaremaa Gümnaasiumi ajarännak on osa Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Eesti Rahva Muuseumi eestvedamisel toimuvast üle-eestilisest ajarännakute sarjast.

Tänast Kadi raadio keskpäevatundi, kus sügisesest suursündmusest kõnelevad SG ajalooõpetajad Kadi Aavik ja Piret Tänav, ning Aavikute arendaja Merit Karise, saab kuulata lingilt manuses.

Fotol Gerd Neggo tantsutrupp. Paremal Boris Blinov, teised tantsijad: Edith Oltorp, Leili Abram, Helmi Tohvelman, Nata Blinova, Justa (Aita) Kurfeldt, Hilda Aren. (AM _ 12854:170 F 5496:170); Eesti Ajaloomuuseum SA; AMF5496_170_pisipilt.jpg

26/05/2026

Sõnavõistlused on maailmas küllalt ainulaadne viis keele sõnavaramut täiendada.

EKI koordineerija-terminoloog Kairi Janson ja vanemterminoloog Mari Vaus toovad "Keeleminutites" esile mõningad Eesti sõnavõistluste parimad palad, mille seas on nii kõrge lennuga sõnu kui ka selliseid, mis vääriksid ehk uut võimalust.

Oma aja kuulsaim sõnameister oli Johannes Aavik, kes lõi suure hulga tänapäevani kasutuses olevaid sõnu, näiteks "hetk", "julm", "nõme", "morn", "uje", "parkima", "taunima", "laip" ja "mõrv".

Kui eesti kirjakeele algusajal tegelesidki sõnaloomega üksikud keelemehed, siis aastakümnete möödudes hakkas ka rahvas üha agaramalt uusi sõnu välja pakkuma.

Link artiklile kommentaaris:

20/05/2026

Siin pildil loeb Johannes huvi ja mõnuga trükisooja lugemikku, mille tõid talle, võimalik, et tema ideaalnaised, kuid igal juhul sellised naised, kes suutsid koos teiste Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu liikmetega kokku panna lugemiku nimega "Legendaarne", sest kaanest kaaneni sisaldab see eesti kirjanduse tüvitekstide kõnekaid tervikuid ja katkendeid alates igavast liivast, grammist maailma saatuse vaekausil, korallidest, paradiisiaiast, Pimbo-Pambost, puuraijujast, nõia tütrest ja ideaalnaisest kuni sügisballini.

Sobib kindlasti suvelugemiseks, et jalutada nõmmeteel koos Liiviga, vaadelda rändavaid pilvi koos Lutsuga, lahkuda Mustamäe paneelmajast koos Undiga, istuda betoonbloki serval koos Tuglasega, astuda tõele ligemale koos Kreutzwaldiga, hoida lampi kõrgel koos Alveriga, minna mõisast küla poole koos Vildega, olla rõõmus laulumees koos Jannseniga, lüüa põlev süda valla koos Underiga, köita seesama süda koos Koidulaga, jääda iseendale truuks koos Tammsaarega, väisata Kuressaaret koos Aavikuga ja võita maailm koos Talvikuga. Sügisel soovitame lugemikku iga kooli eesti keele ja kirjanduse tundi!

Kes soetab lugemiku annetuse vastu Aavikute majast, toetab meie legendaarse sõnasepa elutöö tutvustamist, täname juba ette:)

Fotol Tallinna Kirjanduskeskuse esindajad Anneli Leinpere, (siis Aavikuemand), Tiina Lipp ja Maarja Vaino, kes oma kätel lugemiku Aavikute majja tõid.

Lugemiku toimetas kenaks tervikuks Mari Klein, imeilusaks kujundasid Asko Künnap ja Siiri Timmerman. Ja rahaliselt toetas Erasmus+!

19/05/2026

"Saaremaa pealinn on igale mandrilt tulijale suure rahu, kosutuse ja puhkuse paradiisiks, mis on ka peamiseks teguriks suvitaja Kuressaarde tagasi meelitamisel.

Kuressaarel on oma kindel ilme, oma traditsioonid, millele ta alati truuks jääb, sealjuures kindlasti kaasa sammudes edasirühkiva elu nõuetega. Ka saabuval suvitushooajal teostatakse hulk põhjalikke uuendusi ja täiendusi.

Liialdatud luksust, kirevat plaažielu ning kulukaid lõbusid Kuressaare oma suvitajaile ei paku, selleks on tema abinõud piiratud.

Oma ületamatu tervismudaga, hää kliimaga, linna omapärase rahuliku miljööga on tal aga parimad eeldused pakkuda tõelist ja tervendavat puhkust."

Täna kuulasid Kuressaare kuursaalis ajaloolase Maret Soorski ülevaadet Kuressaare 1936. aasta suvituselust Saaremaa Gümnaasiumi õpetajad Kadi Aavik ja Piret Tänav, Nooruse kooli õpetaja Madli-Maria Naulainen, ning Merit Karise Aavikute majamuuseumist, et seada mõtteid sügisesele ajarännule, mil Saaremaa Gümnaasiumi ja Nooruse kooli õpilased kogevad ajastutruu spordile ja kehakultuurile keskenduva koolipäeva 1936. aasta kui Berliini olümpiamängude aasta võtmes.

Ajakiri "Maret", 1936.

18/05/2026

Ööpitk, jöeisand, kaakaul, harkhänd, kukulinnu sulane, rootslane, kadakakana, potträstas, nonn, metstui ja hunt, kes öö läbi viiulimängu kuulas, kõik need tegelased väisasid tänu Mari Kendlale (Eesti Keele Instituut) ja Risto Järvele (Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv) muuseumiööl Aavikute maja ning laulsid, häälitsesid, kõnelesid. Jääme pikisilmi ootama Saaremaa murdekeele sõnastikku, mille toimetamise Mari Kendla sel aastal oma õlule võttis.

Suur tänu kaaskorraldajale Kristiina Maripuule, giidipraktikant Piret Puusepale ning Inge Ligile Saare Maakonna Keskraamatukogust, kes tõi muuseumiööle kaasa kauni kirju valiku lasteluulet meie laululindudest:)

Address

Vallimaa T. 7
Kuressaare
93812

Opening Hours

11:00 - 16:00

Website

https://aavikud.samu.ee/

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseum posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Want your museum to be the top-listed Museum in Kuressaare?